Meediateooriad Kommunikatsioon jaguneb kaheks: Individuaalne- osalejad suhtlevad teineteisega vabalt Meediakommunikatsioon- telekommunikatsiooni erivorm Milleks meile teooria(d)? Immanuel Kant- ,,Puhta mõistuse kriitika" : ,,Mõisted ilma kaemusteta (kogemus) on tühjad, kaemus ilma mõisteteta on pime" St: Kui meil ei ole käsitlusi nähtustest, siis me nähtusi ei mõista. Kommunikatsiooniteoorias võib eristada nelja lähenemisviisi: Mehaaniline: kommunikatsioon on sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale. Sotsiaalkonstruktsionistlik- peab kommunikatsiooni vastastoimete tulemuseks. Suhtlejad loovad ja jagavad interraktsioonide käigus tähendusi.
Selle lause õigsuse puhul piisab kujutlusest, pole vaja oodata kogemust. - Kuna meil kõigil on sarnane ruumiline kujutlus, siis on geomeetria alused üldkehtivad ja paratamatud. Transtsendentaalne analüütika - Probleem - Kuidas tunnetus toimub? - J.Locke: Mõistuses ei ole midagi, mida enne seda meeltes poleks olnud. - Leibnitz oleks lisanud: Väljaarvatud mõistus ise! - See oleks ka I.Kanti vastus. - Mõisted ilma kaemusteta on tühjad. Kuid meelelisus on omakorda mõistusest sõltuv. - Paljas aisting ilma mõistuseta oleks meile "arusaamatu". - Muljed ilma mõistuseta oleks pimedad. - Aisting on korrastatud ärritus, - Taju on korrastatud aisting, - Mõiste on korrastatud taju, - Teadus on korrastatud teadmine, - Tarkus on korrastatud elu. Igal järgneval astmel leiame enam järjekindlust ja korda. - Kord ei tulene mitte maailmast enesest, vaid sellest, et maailma teadvustav mõtlemine
võime teha mõtlemise enda kui muutumatu tunnetusvormi oma uurimuse esemeks ning kujundada selle kohta aprioorseid, seega universaalseid, paratamatuid ja apodiktilisi väiteid. Vormina mõistetud mõtlemine võib saada range teaduse esemeks. Kuid vormina mõistetud mõtlemine jääb alati toetuma meelelisusele, kust pärineb selle sisu, ja seetõttu ei saa too üldine ja paratamatu tunnetus küündida kaugemale meelelisuse piiridest. Teisest küljest, niisamuti kui mõtted ilma kaemusteta on tühjad, on ka (nii jätkub eelpool tsiteeritud lause) “[..]aistingud ilma mõisteteta […] pimedad (sõgedad – blind)” (A 51 / B 75). Tunnetus ei ole ei mõtlemine ega tajumine eraldi, vaid mõtlemine ja tajumine nende vastastikkuses seoses ja see seos saab olla uurimisvaldkonnaks üldisele teadusele igasuguse tunnetuse võimalikkuse tingimustest – transtsendentaalfilosoofiale. Kuid niisugusel lähenemisel on oma hind. Kant käsitleb meie tajusid, mida me kogeme
a) PROBLEEM Kuidas leiab tunnetus aset? J.Locke oleks öelnud, et mõistuses ei ole midagi, mida enne seda poleks olnud meeltes. Õige - oleks Leibnitz lisanud - väljaarvatud mõistus ise! See oleks ka Kanti vastus lühidalt sellele küsimusele, millele on pühendatud tema Puhta mõistuse kriitika pikim ja raskeim osa. Juba alguses sai öeldud, et igasugune mõtlemine, kõik mõisted on seotud objektidega, mis meile on antud kaemuses. Mõisted ilma kaemusteta on tühjad. Meie mõistus, kui see ei soovi õhutühjas ruumis tammuda, peab olema alati meelelisusele suunatud, mis talle annab näitlikku materjali. Aga meelelisus on samuti mõistusest sõltuv. Meelisus vahendab meile muljeid, s.t. kogemusi, mis korrastatakse kohe meelelisuse a priorsete vormide - ruumi ja aja poolt. Paljas aisting ilma mõistuseta oleks meile "arusaamatu". Muljed ilma mõisteteta oleks pimedad. - Aisting on korrastatud ärritus, - taju on korrastatud aisting,
meeltes poleks olnud. · J.Locke: Võttes kahe sündmuse põhjusliku seose, · Leibnitz oleks lisanud: Väljaarvatud mõistus ise! tunneme me ära jõu, mis toimib "tõeliste" asjade · See oleks ka I.Kanti vastus. vahel. · Transtsendentaalne analüütika · D.Hume: Me registreerime vaid järgnevust, kuid ei · Mõisted ilma kaemusteta on tühjad. Kuid suuda kausaalseost avastada. meelelisus on omakorda mõistusest sõltuv. · Puhaste mõistuse mõistete deduktsioon · Paljas aisting ilma mõistuseta oleks meile · I.Kant: Kausaalsusprintsiip pole aistinguist "arusaamatu". tuletatav. See pärineb meie mõistusest. · Muljed ilma mõistuseta oleks pimedad
annaabi.ee 
