Ja kas nad ei tapaks seda, kes tahaks neid vabastada ja üles viia, kui nad võiksid käe tema külge panna ja tap- pa?" ,,Teadagi," ütles ta. ,,Niisiis, armas Glaukon," jätkasin, ,,tuleb kõigele eespool öeldule rakendada sellist võrdpilti tervi- kuna elupaik vanglas kujutab nägemise kaudu ilmuvat ala, tule valgus seal päikese toimeväge [µ]. Kui sa paned ülespoole mineku ja ülal oleva kaemise hinge tõusuteeks mõteldava valda [ ], siis sa ei kaldu kõrvale minugi oletusest mida sa ju ihkad kuulda. Aga küllap ju- mal teab, kas see juhtub olema tõele vastav. Mis paistab mulle, paistab sel viisil: tunnetatava vallas on viimasena, ja pingutamisi, nähtav hüve idee []; kui ta aga on nähtud, peab see viima järeldu- seni, et just tema on kõigele kõige õige ja hea põhjus, mis nähtavas sünnitab valguse ja selle isanda,
Niisiis on Platoni ,,ideed" asjade mõistusega nähtavad kujud või vormid.Kuid öelda,et Platoni ,,ideed" on vormid,mida on liiga vähe."Ideed" ei ole mitte ainult omaette eksisteerivad vormid.Platon varustab nad terve rea tähtsate omadustega.Nende omaduste kõige täiuslikuma iseloomustuse andis Platon kauni-,,idee" uurimisel dialoogides ,,Phaidon","Pidusöök" ja ,,Philebos". Kauni kaemuseni jõuab filosoof Platoni arvates aste-astmelt.See,kes tõuseb kauni kaemise astmeidpidi mitte korrapäratult,vaid õigest korrast kinni pidades,"näeb äkki midagi sellist ,mis loomult on imepäraselt kaunis" tõusu lõpul."Kõigepealt ta näeb ,et kaunis on igavene , see ei teki ega hävi,ei suurene ega kahane.Pealegi pole see kaunis siin ja inetu seal,see pole kord kaunis ja kord mitte kaunis;ta pole kaunis ja inetu millegagi võrrelduna,ega kaunis ühes ja inetu teises kohas;ta ei näi ühtedele kaunina ja teistele inetuna".Edaspidisest saame teada,et
ole praktiline tarkus õpetatav; see on nii kaasasündinud kui praktikas kogemustega omandatav. Vaatamata sellele, et Aristoteles seob eetilised voorused praktilise mõtlemisega, ei tähenda vooruse adapteerimine iga uue olukorra nõuetega relativismi, st ükskõik millise käitumise, mis võib vaid hetkekasu tuua, eetilist õigustamist. Voorusliku isiku tuum ju säilib, peab säilima. Voorus Aristotelese järgi on elutegelikkuses olemas, seda ei pea teoreetilise mõtlemise, ideede kaemise kaudu, nagu Platoni puhul, inimeste ja ühiskonna ellu sisse tooma. Eetilised voorused on püsivad eluhoiakud, mida inimene kujundab endas kiituse ja laituse, eeskuju ja jäljendamise, kasvatuse ja harjumuse kaudu. Polise tüpoloogia. Nagu eespool öeldud, valmis Aristotelese Lykeionis uurimus, milles analüüsiti 158 tol ajal teada olnud kreeka linnriigi elukorraldust. Selles koondatakse läbiuuritud empiiriline materjal, riikide kirjeldused, kuude põhitüüpi, kõige lõpuks esitab
t¨ahendus tul- nud m¨argi () foneetilise / ¡ Kujutab silma- u ¨lekandmisena, on kasuta- £40 ¢ga inimest, pime inime- tud segamini m¨argiga. ne on . m¨arkis ka ohu ette n¨agemist, aimdust. viitab kaaslase `kaemise' kom- / ¡ Kujutab kaane- £43 ¢ga anumat , t¨ ahendus bele, kus suheldi partneri vai- s¨ailinud m¨argi () alg- muga .
5 tee 見 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 7 45 91 40 卜文 ✄ がん ぼう ✂象形 ✁Kujutab silmaga 眼 inimest, pime inimene on 望. 見 m¨arkis ka ohu ette n¨agemist, aimdust. 見 viitab kaaslase ‘kaemise’ kombele, kus suheldi partneri れい vaimuga 霊. 議類 ⇒眼 源 ⇒覚 議類 ⇒ ¨ 研硯 T AHENDAB RIIVI , LUISKU , 源 ⇒ 親 研 AGA LIHVIM 参考 源 ⇒望 ⇒視
annaabi.ee 
