sajandist Tunneme pidulikke rõivaid, argipäevarõivad suhteliselt tundmata Sarnasused soomeugri naabritega Meestel sarnane rõivastus Naiste rõivastus Linane varrukatega särk Naiste rõivastus Villane varrukateta umbkuub Naiste rõivastus Vaipseelik e. Pallapool (seoti vööga ümber keha) Naiste rõivastus Sõba e. Üleheide e. kaal Meeste rõivastus Alussärk (lühem, põlvini, kaeluses sisselõige) Meeste rõivastus Meeste püksid (laiad ja madala istmega ratsutamiseks) Meeste rõivastus Ülekuub (käistega ja lühem, kanti vööga) Meeste rõivastus Talvel kanti sõbasid ja nahku Laste rõivastus Poistel ja tüdrukutel vahet ei tehtud Kanti linast alussärki (vanemana tekstiilist vööga) 11.a sai poiss püksid Peakatted
midagi ei aita armastatut tagasi tuua, kuid mees siiski otsib mingitki võimalust. Autorid on ka kirjeldanud, kuidas neile meeldib looduse keskel olla, jalutada, mõelda, kirjutada ja kasvõi niisama istuda ning kuulata metsahääli või tuultelaulu. Under räägib jällegi luuletuses ,,Raismik. Mets’’, et ta istub rohu sees ning loeb või kirjutab. ,,… Siin ma istund palju päevi, üle pää ja kaela päikses: päike taevas, päike rohus, päike kaeluses ja käikses. Tulen jälle, tuuled õlul, raamat kaenlas, kingad kastes, kauni päeva algus veres, ara õnne õhin astes. Siin ma istund palju päevi, rohus üle pää ja kaela, kuni sügis kulutanud jalgtee rohelise paela. …’’ Ernst Ennogi on looduse keskel olekust kirjutanud, see luuletus on saanud nii kuulsaks, et arvatavasti iga eestlane on seda kuulnud
56.Käsnad on paigutatud kõigist teistest loomadest eraldi Kõrvalhulkraksete alamriiki, sest Rakud ON diferentseerunud, kuid puuduvad tõelised koed 57. Käsnad toituvad keha ülemises osas asuva avause (osculumi) kaudu a) õige ; b) vale -ÕIGE 58. Käsnad elavad ainult troopika meredes a) õige ; b) vale -ÕIGE 59. Eestis esineb a) 1 käsnaliik ; b) 2 käsnaliiki ; c) 3 käsnaliiki -ÕIGE 60. Käsna kehas panevad vee liikuma pooridest sisse ja osculumist välja viburid kaeluses 61. Seedimisfunktsiooniga on käsna rakkudest amöbotsüüdid 62. Käsnad paljunevad a) sugulisel teel ; b) pungumisega .-MÕLEMAD ÕIGED 63. Enamik kaasaegseid käsnu kuulub tüüpi a) ascon ; b) leucon ; c) sycon -KÕIK ÕIGED. 64. Pesukäsn kuulub klassi Cl. Demospongia Päriskäsnad,elab kolooniatena meres ja magevees 65. Pesukäsnad on seda hinnalisemad, mida a) rohkem okiseid on neil spongiinskeleti vahel ;
56.Käsnad on paigutatud kõigist teistest loomadest eraldi Kõrvalhulkraksete alamriiki, sest Rakud ON diferentseerunud, kuid puuduvad tõelised koed 57. Käsnad toituvad keha ülemises osas asuva avause (osculumi) kaudu a) õige ; b) vale -ÕIGE 58. Käsnad elavad ainult troopika meredes a) õige ; b) vale -ÕIGE 59. Eestis esineb a) 1 käsnaliik ; b) 2 käsnaliiki ; c) 3 käsnaliiki -ÕIGE 60. Käsna kehas panevad vee liikuma pooridest sisse ja osculumist välja viburid kaeluses 61. Seedimisfunktsiooniga on käsna rakkudest amöbotsüüdid 62. Käsnad paljunevad a) sugulisel teel ; b) pungumisega .-MÕLEMAD ÕIGED 63. Enamik kaasaegseid käsnu kuulub tüüpi a) ascon ; b) leucon ; c) sycon -KÕIK ÕIGED. 64. Pesukäsn kuulub klassi Cl. Demospongia Päriskäsnad,elab kolooniatena meres ja magevees 65. Pesukäsnad on seda hinnalisemad, mida a) rohkem okiseid on neil spongiinskeleti vahel ;
etruskide päritolu kohta. Kindel on vaid see et nad tulid kusagilt mujalt. Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega VäikeAasia omaga. Naiste riietus: Etruskid järgisid Kreeka rõivamoodi, nende moed muutusid koos aegadega nagu Kreekaski. Aastail 700575 eKr on Kreeka kitooni juurde kandsid naised sarlakpunast keepi. Üks hauakambrimaaling kujutab naist pikas õhukeses tuunikas, mille peal on teine, dekoratiivsete kantidega kaeluses, allääres ja küünarnukkideni ulatuvate varrukate suudes. Naised kandsid rätikuid ümber keha nagu mehed himatione või siis peas, nurgad üle õlgade heidetud. Meeste riietus: 7.sajandil eKr sai meete põhiriietuseks lühike seelik ja Tkujuline tuunika. Sajand hiljem oli selleks pahkluudeni ulatuv kreeka tüüpi tuunika, mida kaunistasid geomeetrilised kujundid. Mõlema soo poolt kantav lacerna oli lühike kitsas villane
etruskide päritolu kohta. Kindel on vaid see et nad tulid kusagilt mujalt. Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega VäikeAasia omaga. Naiste riietus: Etruskid järgisid Kreeka rõivamoodi, nende moed muutusid koos aegadega nagu Kreekaski. Aastail 700575 eKr on Kreeka kitooni juurde kandsid naised sarlakpunast keepi. Üks hauakambrimaaling kujutab naist pikas õhukeses tuunikas, mille peal on teine, dekoratiivsete kantidega kaeluses, allääres ja küünarnukkideni ulatuvate varrukate suudes. Naised kandsid rätikuid ümber keha nagu mehed himatione või siis peas, nurgad üle õlgade heidetud. Meeste riietus: 7.sajandil eKr sai meete põhiriietuseks lühike seelik ja Tkujuline tuunika. Sajand hiljem oli selleks pahkluudeni ulatuv kreeka tüüpi tuunika, mida kaunistasid geomeetrilised kujundid. Mõlema soo poolt kantav lacerna oli lühike kitsas villane