Toomas Kal Esitlus kunstiajaloos Koostas: Liisa Soovere MT-09A Ehtekunstnik Toomas Kal sündinud 1975. aastal Pärnus Koolid:1982-1993 Pärnu 4. keskkool 1995-1999 Tartu Kunstikool, mööbli kujundamise ja restaureerimise eriala 2002-2003 Tartu Kõrgem Kunstikool, eksternõpe Alates 1988. aastast kullassepp Tegemised Toomas Kal teeb: Sõrmuseid Kõrvarõngaid Käevõrusid Ripatseid Kaelaehteid Rinnanõelu Lipsunõelu ja Setu ehteid Abielusõrmused briljant triipudega kullast Kuld, tsirkoonid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Ussikujuline käevõru. Fifth level Hõbe. Majake
saanud. Kokku on paleoliitikumiajast leitud u 140-150 maalingutega koobast, neist suur enamus (u 120) Püreneedest ja nende lähedusest. Koopajoonistuste kõrvalt on leitud ka luust ja kivist kujukesi - peamiselt looma- ja inimkujutised (näiteks nn. Willendorfi veenus - rõhutatud sootunnustega, nägu väljatöötlemata, vanim leitud on umbes 30-25 000 aasta vanune, leitud Austriast Willendorfi külast) Esines ka tarbekunsti - Vahemere äärest on leitud teokarbitükkidest kaelaehteid, mis on 30 000- 40 000 aastat vanad. Kunsti tekkimine: Põhjuseid võib olla mitmeid: MAAGIA- seotud religioosse maailmaga viljakusmaagia - seoses suure imikusurmaga loodeti saavutada naistele suuremat viljakust. jahimaagia - loodeti saavutada võimu kütitavate loomade üle ning jahiõnn. TOTEMISM- usuti, et inimesed pärinevad loomast/linnust e. tootemlinnust, neid austati. See seletetab ka seda, miks on maalitud loomi, keda ei kütitud.
rõivaese. Lehvik on kõrge või kuningliku seisuse üldtuntud sümbol. Ka arvati, et lehvik hoidis eemal kurje vaime. Lisaks oli lehvik naiselikkuse ja flirdi sümbol. Ehted: Auahnus, tahtmine silma paista, oma rivaale võita ja neis kadedust tekitada on üheks moe tekitajaks kõrgemates kihtides. Viimase sihiga on tihti alamaile kihtidele koguni ära keelatud kõrgemate kihtide ehete kandmine. Enim kasutatud materjalideks oli kuld, sellest tehti käevõrusid, kaelaehteid ja sõrmuseid. Sõrmused olid staatuse sümbolid, ainult rikas inimene võis lasta oma kujutise kivisse lõigata. Niiskele savile vajutatud pitser võimaldas kindlaks teha eseme omaniku. Õukonna daamid kandsid sõrmedes läikivaid kalleid vääriskividega sõrmuseid. Kusjuures sõrmustega nad ei koonerdanud. Näiteks 14. sajandil võis naisterahval kümnel sõrmel kokku olla enam kui 20 sõrmust. Sõrmus oli ka abielutunnuseks.
Kujul on peakate, millel on mõlemal pool olnud väikesed anumad kuid nende otstarve pole päris selge. Sealt on leitud jälgi mustast pigmendist (kasutati kui juuksevärv näiteks, mingil kosmeetilisel eesmärgil) või tahmast (esialgselt võis tegemist olla oliga ning kujukest kasutati justkui lambina). Kujukesel on ka mitu rida kaelaehteid. http://www.harappa.com/indus/50.html Vasakul olev kuju on samuti terrakota, uhke lilledega peakatte ning selles olevate kausikestega. Ka see kujuke kannab ohtralt kaelakehteid, lisaks on näha ka mingisugune vöö. Leitud Harappast. http://www.harappa.com/indus/51.html Naist või jumalannat kujutavad terrakotafiguurid olid tavalised, pronkskujukesi aga leidub vähe. Pildil olev ,,Tantsiva tüdrukuna" tuntud kuju kannab suur hulka käevõrusid, mis oli
Kokku on paleoliitikumiajast leitud u 140-150 maalingutega koobast, neist suur enamus (u 120) Püreneedest ja nende lähedusest. Koopajoonistuste kõrvalt on leitud ka luust ja kivist kujukesi - peamiselt looma- ja inimkujutised (näiteks nn. Willendorfi veenus - rõhutatud sootunnustega, nägu väljatöötlemata, vanim leitud on umbes 30-25 000 aasta vanune, leitud Austriast Willendorfi külast) Esines ka tarbekunsti - Vahemere äärest on leitud teokarbitükkidest kaelaehteid, mis on 30 000- 40 000 aastat vanad. Kunsti tekkimine: Põhjuseid võib olla mitmeid: MAAGIA- seotud religioosse maailmaga viljakusmaagia - seoses suure imikusurmaga loodeti saavutada naistele suuremat viljakust. jahimaagia - loodeti saavutada võimu kütitavate loomade üle ning jahiõnn. TOTEMISM- usuti, et inimesed pärinevad loomast/linnust e. tootemlinnust, neid austati. See seletetab ka seda, miks on maalitud loomi, keda ei kütitud.
siid kuld või kalliskivikaunistustega, värvidest olid kasutusel nii hall, must ja pruun kui ka rohelise, sinise, punase, sügava ploomililla ja violetse erksad varjundid. Kanti sääremarjani ulatuvaid saapaid ja juveelidega ehitud kergeid kingi. Theodora olevat mõnikord kandnud isegi kullast kingi. Maatöölise jalavarjudeks olid põlvini ulatuvad saapad. Ehted ja kaunistused: Kõrgel positsioonil olevad mehed ja naised kandsid raskeid, juveelidega kaunistatud kraetaolisi kaelaehteid.Kõrvarõngaste, sõrmuste ja prosside materjaliks oli kuld ja pärlis, ning muidugi ka kalliskivid rubiinid, smaragdid, safiirid ja teemandid. Ilu ja hügieen: Rooma riigi eeskujul seati avalikud saunad sisse ka Bütsantsis. Sada aastat pärast Konstantinoopoli asutamist oli seal 53 erasauna, millest 8 olid avatud ka üldiseks kasutamiseks. Näib, et bütsantslased pidasid puhtust tervise ja hea enesetunde oluliseks osaks
siid kuld või kalliskivikaunistustega, värvidest olid kasutusel nii hall, must ja pruun kui ka rohelise, sinise, punase, sügava ploomililla ja violetse erksad varjundid. Kanti sääremarjani ulatuvaid saapaid ja juveelidega ehitud kergeid kingi. Theodora olevat mõnikord kandnud isegi kullast kingi. Maatöölise jalavarjudeks olid põlvini ulatuvad saapad. Ehted ja kaunistused: Kõrgel positsioonil olevad mehed ja naised kandsid raskeid, juveelidega kaunistatud kraetaolisi kaelaehteid.Kõrvarõngaste, sõrmuste ja prosside materjaliks oli kuld ja pärlis, ning muidugi ka kalliskivid rubiinid, smaragdid, safiirid ja teemandid. Ilu ja hügieen: Rooma riigi eeskujul seati avalikud saunad sisse ka Bütsantsis. Sada aastat pärast Konstantinoopoli asutamist oli seal 53 erasauna, millest 8 olid avatud ka üldiseks kasutamiseks. Näib, et bütsantslased pidasid puhtust tervise ja hea enesetunde oluliseks osaks
annaabi.ee 
