Kollektiviseerimine Kooperatsiooni vormid: Lihtsamad vormid: 1) (turustus-, varustus-, krediidikoop.'id) 2) Maaharimise ühistud Kõrgemad vormid: 3) Artell kolhoos (ühistatud kuni 90%) 4) Kommuun(kuni 99,...% ühistatud) 1927 Võeti suund kolhoseerimisele Kolhoos vabatahtlikult ühinenud sotsialistlik suurmajand maa. Ühiste tootmisvahenditega, maaga ja kollektiivne töö. 1929 Murrang Kulakluse likvideerimine Kaebekirjad Stalinile Hakkab kolidest väljast 1930 Uus sund 1932-1933 Suur nälg HOLODOMUR 1937-1938 Kultuurirevolutsioon Uus kultuur: Sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik. Eesti Vabariik (1920-1940) Õpetaja saadab konspekti ka. Maareform Maa kuulus mõisnikele(baltisakslastele), selle reformiga eraldati maa mõisnikelt ja anti talupoegadele (eelisjärjekorras olid vabadussõjas võitlejad). Palju oli süüdistusi ja tülisid
külmkappide pesu, nõudepesu, põrandate pesemine ja pühkimine) ning tänu sellele venivad ka tööpäevad pikemaks. Karjääri arendamise võimaluste puudumine / vähesus. Karjääriga seotud teemade hulka nimetaksin pigem selle, et ettekandjatel ei arendata maitsemeeli ning ei võimaldata maitsta menüüs pakutavaid toite. Tagasiside puudumine. Tööandja annab tagasisidet ettekandjatele üsna harva. Pigem antakse tagasisidet negatiivsete juhtumite osas (kaebekirjad, tagasiside hotelliveebis 5 jms). Samas on toimunud Wessetis töötajate arenguvestlusi, motivaatorite seadmist jms. Motiveeriva preemia võlu on see, et kogu meeskond pingutab ühise mõõdetava rahalise eesmärgi nimel. Üldiselt leian, et igal organisatsioonil on stressi allikaid, kuna töötajad tõlgendavad olukordi erinevalt ning samuti suhtuvad ka tööandjad töötajatesse erinevalt. Oluline
au- ja teenetemärke. Kusjuures mitte ainult Eesti poolt, vaid ka välisriikidest. See näitab ja tõestab tema osalust ka väljaspool Eestit. Pätsi perekondlik taust Juhan Pätsi lapselaps oli Jakob, tulevase Konstantin Pätsi isa. Ta jätkas oma isa rasket tööd, ehitamist. Ta sai väga tuntuks ehitusmeistriks ja ta hakkas ise ehitusettevõtjaks. Liivimaa talupoegadel oli väga rasked olud, kuid keiser ei teadnud sellest midagi. Kõik kaebekirjad, mis olid talle saadetud, olid hävitatud ja ükski neist ei jõudnud kohale. Tekkis talupeogade õigusi nõudev liikumine ja kuna Jakob oli abivalmis ja tark mees, siis sai temast selle liikumise juht. Liikumise eesmärk oli teavitada keisrit nende raskest olukorrast. Mõisnikud jälgisid pingsalt, et keegi ei saaks minna Peterburi kaebama.. Kõik, kes seda üritasid teha saadeti kohtu alla ja neid karistati. Jakob Pätsil õnnestus aga koos ühe delegatsiooniga minna Peterburi, kuid
Kuidas leida kesktee? 1964. aasta kriis Vanemuises Sellest poleemikast saigi näiliselt kriisi algus. Laiemateks teemadeks repertuaaripoliitika ja Irdi juhtumis- ja käitumisstiil. Jaan Saul kriisi võtmefiguur · Panso kooli I lennu lõpetanu · Peaosad Vanemuises · Mäss Irdi meetodi vastu · Otsene vandenõu nn Irdi-Kaidu diktatuuri kukutamiseks · Allkirjade kogumine Irdi vastu · Kaebekirjad Tallinnasse EKP keskkomiteesse ja Moskvasse Intriigi osalised ja eesmärgid: · Leenu Siimisker · Lisaks Saulile Ines Parker (Aru), Linda Krigul jt · Kaebekiri saadeti ka Moskvasse · Eesmärk? Võim? Panso Irdi asemele? Saul Irdi asemele? Ird contra Panso: · Irdi ja Panso vastasseis müüt või tegelikkus? Sellest kriisist võis alguse saada Panso ja Irdi konflikt · Ühist: mõlemad teatraalsed isikud, ,,näitlejad" ka eraelus: sõnaosavad, kirjutanud
kuni kaks teenusepakkujat ja klient on sunnitud nendest ühe teenuseid kasutama, kuna tal ei ole teist valikut. Lojaalsed kliendid reageerivad paremini otsepostituse kaudu saabuvatele firma pakkumistele, kui lai grupp potentsiaalseid kliente. Seetõttu on oluline omada võimalikult detailset teavet klientide kohta, et teha huvipakkuvaid pakkumisi ja saada parim võimalik tagasiside. Üks huvitav faktor, mis iseloomustab klientide lojaalsust, on kaebekirjad, milles nad väljendavad oma rahulolematust muutuste mittetegemiste pärast, sest nad soovivad olla lojaalsed (Arantola 2000). Lojaalsus on tulemus, mitte eesmärk omaette. Püüe kedagi lojaalseks muuta samal ajal toimivat suhet pakkumata on aja, raha ja kliendi usalduse raiskamine. Klientidel on vaja põhjust, miks oma raha konkreetses ettevõttes kulutada. Lojaalsuse saavutamiseks tuleb kliendile tutvustada personaliseeritud suhte programmi, mitte lojaalsusprogrammi (Newell 2000, 212).
Läti esindajad üritasid olla aktiivsed, karistussalkdade-sõjakohtute vastu protestimine, survesatai valitsust agraarreformi läbisurumiseks. III ja IV väga väheselt esindatud. III – lätlastest esindaja A. Priedkalns, sotsdemo. IV valiti J. Goldmanis, J. Zalitis – hoidsid madalat profiili. Läti esimesed maailmasõjas, iseseisvumine Sõjavaimustuse kaasnemine, sõja algusaastetl. Toetati venemaa sõjasihte. Võitlus saksamaa vastu, tõotus anda oma panuse, saksavastased meeleolud, kaebekirjad kohalike bs vastu. Goldmanis – patriootliku kõne pidamine. Vabatahtlikuna läti meeste sõjaväesse astumine. 1914a baltikirndralkuberneri määramine, Kurlov – sakslaste lähenemine Miitavisse, intsident bs tehaseomanikuga. Riigisakslaste välja saatmine, bs väljasaatmine (pastorid, mõisaomanikud, linnakodanlsu jne). sakslastega võrdsustati juudid, saadeti sundkorras välja Kuramaalt kogu juudi rahvusest elanikkond. 1915a olukorra muutus, idapartei võiduletulek, pealetung Venemaale