ning viidi siis edasi Tallinna Toompea vanglasse. Juurdlust viis läbi kindralmajor N. V. Issakov, kes tunnistas oma ettekandes tsaarile talupoegade rasket olukorda ja seaduse tõlgendamise vigu. Maksvate seaduste seisukohalt olid talumehed raske kuriteo korda saatnud: nad olid seaduslikele võimudele sõnakuulmatud olnud, sõjaväele tegudega vastu hakanud, riisunud ja põletanud. Sõjakohus mõistis 65 kaebealusest 59 surma mahalaskmise läbi, hiljem tsaari otsusega seda siiski pehmendati ja asendati muude karistustega. Peasüüdlasteks arvati Kaiu teomees Peeter Olander ja Mahtra talupoeg Ado Andrei - üks peamisi abiväe kutsujaid, kes olevat käskinud valitseja tappa, oli varem kahtluse all kupja tapmise pärast. Nemad said kumbki 1000 hoopi kadalippu ja 20 aastat sunnitööd. Kuuele mehele määrati 600 hoopi, neljale 400 jne. Lisaks saadeti nad sunnitööle või asumisele
loomalaudas, kus neid üle kuulati ning viidi siis edasi Tallinna Toompea vanglasse. Juurdlust viis läbi kindralmajor N. V. Issakov, kes tunnistas oma ettekandes tsaarile talupoegade rasket olukorda ja seaduse tõlgendamise vigu. Maksvate seaduste seisukohalt olid talumehed raske kuriteo korda saatnud: nad olid seaduslikele võimudele sõnakuulmatud olnud, sõjaväele tegudega vastu hakanud, riisunud ja põletanud. Sõjakohus mõistis 65 kaebealusest 59 surma mahalaskmise läbi, hiljem tsaari otsusega seda siiski pehmendati ja asendati muude karistustega. Peasüüdlasteks arvati Kaiu teomees Peeter Olander ja Mahtra talupoeg Ado Andrei üks peamisi abiväe kutsujaid, kes olevat käskinud valitseja tappa, oli varem kahtluse all kupja tapmise pärast. Nemad said kumbki 1000 hoopi kadalippu ja 20 aastat sunnitööd. Kuuele mehele määrati 600 hoopi, neljale 400 jne. Lisaks saadeti nad sunnitööle või asumisele.
· Iga sektsiooni sees moodustatakse kolmeliikmelised komiteed, mis peavad esimesena otsustama kaebuse vastuvõetavuse üle. · Rotatsiooni korras moodustatakse sektsioonides seitsmeliikmelised kojad, mis arutavad konkreetseid kohtuasju. · Lisaks neile on kohtus ka kogu koosseisu põhjal moodustatud 17-liikmeline suurkoda, mis lahendab kõige olulisemaid asju ja apellatsioone. · Koja või suurkoja liikmeks on alati kaebealusest riigist valitud kohtunik. Kohtusse saab kaebuse esitada: · Üks riik riigi vastu, kui esimene leiab, et teine on rikkunud konventsiooni või selle protokolli sätteid. · Isik, isikute grupp või valitsusväline organisatsioon, kui nad leiavad, et nad on konventsioonis ja selle protokollides sätestatud sätteid rikkunud. · Kaebealune on alati riik. · Riikidevahelised kaebused saadetakse otse kotta. Kaebus võetakse arutusele, kui :
§ seitsmeliikmeline koda (ennekõike sisuline otsustamine) -‐ sektsioonide üleselt moodustatakse 17-‐liikmeline suurkoda, mis ennekõike vaatab läbi: § kõige olulisead juhtumeid § apellatsioone -‐ koha või suurkoja liikmeks on alati kaebealusest riigist valitud kohtunik -‐ kaebus peab esmalt vastama teatud tingimustele: § tegemist on konventsiooni või selle lisaprotokollide prima facie rikkumisega § kõik riigisisesed õiguste kaitse võimalused on ammendatud
kolmeliikmeline komitee võib teha otsust kõige tüüpilisemate asjade suhtes, mille kohta on uba palju kohtupraktikat olnud ja mille vastu pole võimalik eksida - seitsmeliikmeline koda(ennekõike sisuline otsustamine) - keerulisemad juhtumid ❏ SUUR KODA - Sektsioonide üleselt moodustatakse 17-liikmeline suurkoda, mis ennekõike vaatab läbi: - kõige olulisemaid juhtumeid - apellatsioone ❏ Koja või suurkoja liikmeks on alati kaebealusest riigist valitud kohtunik ❏ Kaebus peab esmalt vastama teatud tingimustele: - tegemist on konventsiooni või selle lisaprotokollide prima facie rikkumisega (peame suutma kohtule näidata, et toimus rikkumine ja rikkumine on konventsioonist või selle protokollist tulenev õigus) - kõik riigisisesed õiguste kaitse võimalused on ammendatud (ennekõike tuleb anda
annaabi.ee 
