*Endastmõistetavalt lauldi talgutel. *Palju lauldi kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijadki kaasa aitasid. *Laule kasutati ka tantsude saateks. Mängude hulka loeme ka ringmängulaule. * Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. * Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. * Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. * Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. * Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu. * Lastelauludest ühed sagedasemad on mängulaulud või mängu alguse liisuvalemid, viimaseid lihtsalt loeti. Rahvalaulus on lahutamatult seotud kolm komponenti - tekst, meloodia ja ettekandmislaad. Paljud primitiivsed rahvad kutsuvad hüüete ja lauludega haldjaid põllule viljakust
karga noppest, kassikene! Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. Aia, äiu emme poega, Tuudu, tuudu tuvi poega, Tammu, tammu taadi poega, Emme heina niitijaks Taadi tamme raiujaks. Ole usin kasva kasin Siis sind noorelt nopitakse, Tanu pähä topitakse. Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu.
Kui tuuakse aga teine ehtekast, siis Maragarete seda enam emale ei näita, vaid hoiab omale. Viib selle hoiule Marta juurde. Mefistofeles tuleb külla ning suudab naised ära võluda, et nood tuleksid tema ja Faustiga jalutama. 8.Iseloomusta Margarethet, tema kodu ja senist elu. Margarethe peres pole teenijat, mistõttu peab ta aina rübelema. Ema teda taga sundimast ei väsi, ei lõpe töö ükskõik kui palju teed. Kuid samas pole vaja puudust tunda, kuna isast kadunust jäi maha linnaäärne aed ja väike maja. Enne lapse(õe) sündi viis surm ta isa ning oleks ka ema viinud. Kuid ema oli visa ning taastus haigusest tasa ja targu. Sel ajal mil ema haige oli kasvatas Margarete ise oma õde. Kuid nüüdseks on õe haigus hauda viinud ning vend on sõjaväes. Margarete on ka väga tagasihoidlik – ei mõista miks Faust teda nii väga tahab, arvab endast halvasti. 9. Miks satuvad sõnelusse Faust ja Valentin. Millega kokkupõrge lõpeb?
(Liegajus on eeslaulja rea viimase silbi kaasalaulmine koori poolt) * Laule kasutati ka tantsude saateks. Mängude hulka loeme ka ringmängulaule. * Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. * Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. * Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. * Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. * Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu. * Lastelauludest ühed sagedasemad on mängulaulud või mängu alguse liisuvalemid, viimaseid lihtsalt loeti. 6. Rahvalaulik Kutselisi laulikuid eestlastel polnud, kuid nad spetsialiseerusid siiski. Leidus häid pulmalaulikuid. Paljud laulikud olnudki ühtaegu inimeste ja loomade ravijad. Rahvatraditsioonis on laulikul määrav osa
NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd me kuninganna, kes on pärijaks ses vapras riigis leseõigust mööda, nii-öelda rõõmuga, mis murtud on, õnn ühes silmas, valupisar teises,
See and tuleb temalt, kes puhkab seal külmalt, kuid täis rõõmu.» Mary Jane lähenes temale, Susan' ja lõhkine mokk lähenesid hertsogile; ja siis tuli jälle niisugune kaelustamine ja suudlemine, mihukest ma enne polnud näinud. Ja kõik trügisid lähestikku, pisarad silmis, raputasid neil petistel peaaegu käed otsast ja ütlesid aina: «Te armsad head hinged! Kui ilus! Kuidas te võite!» Noh, siis hakkasid kõik jälle rääkima kadunust, -- kui hea ta oli olnud, kui suureks kaotuseks ta surm neile oli ja muud niisugust. Mõne a ja pärast tungis väljast suur tõsise näoga mees sisse, seisis ja kuulas ega öelnud midagi. Temale ei öelnud ka keegi midagi, kuna kuningas kõneles ja kõigil oli tegu kuulamisega. Kuningas patras mingi jutu sekka: « . . . kes kadunu erilised sõbrad olid. Seepärast on nad täna õhtuks siia kutsutud. Homme aga tulgu kõik -- igaüks. Sest ta pidas lugu igaühest, armastas igaüht;
annaabi.ee 
