päev. Et vanadel algsetel seletustel ja põhjustel on tavaks ununeda ja seoseid luuakse alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses. 19. sajandi rahvapärastes seletustes on arvatud, et see püha on näiteks vene keisrinna Katariina järgi oma nime saanud. Teise seletusena on oletatud, et kadripäev on seotud hoopis Martin Lutheri naise Katariinaga, kelle auks toimuvat perede külastamine ja andide kogumine. Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse ande. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad
kudumine, ketramine, kraasimine, õmblemine. Lubatud ja soovitatav oli karja eest hoolitseda: loomi tuli tavalisest paremini sööta, sel päeval ei tohtinud ühtki neist tappa, sead aeti aedikusse nuumale, et nende kasvamisel oleks hoogu. Keelatud oli ka jahipidamine. Kui aga ikkagi jahil käidi, ei pidanud oüss hiljem märki laskma. Kadripäeva paiku oli paras ette võtta lammaste pügamine. Algselt olid kadrideks naisterahvad, kes kadriõhtul käisid lauldes ja tantsides perest peresse. Kadrisid peeti maja õnnistuseks, nende tulekut oodati igas tares. Kadrid olid valgetesse naisterõivastesse riietatud tüdrukud. Valge hame pandi selga ja valged sukad jalga. Hiljem võeti lisaks ka aknakardinaid, laiaäärelisi kübaraid,volange jms. Näod oli kadrisantidel lõbusalt punapõskseks värvitud. Andide santimisel paluti enamasti kadrilastele kehakatteid. Kadrid nõudsid toiduainete asemel rohkem villu. Lahkudes tänati kingituste eest ja sooviti pererahvale ja talule õnnistust.
Viia läbi Mardirituaal. Visati tuppa viljaõnne. Lõuna-Eestis peeti ka mardipulmasid. Mardi nimelistel inimestel tuli välja teha. Marditoidud Söögi hane või muud linnuliha(kukk, kana). Söödi ka sea- või lambaliha. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Põhja-Eestis kapsast. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit. Kadripäev Kadripäev on 25.novembril . Keelatud oli kõik villaga seotu. Kadrid palusid andideks rohkem näputööks vajalike asju. Kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega Kadripäevast kujunes naiste välistööde lõpuaeg. Kadripäeva seostati tütarlaste vastuvõtuga täisealiste hulka. Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad. Valmistati kunstpatse. Peamine oli ilusaks maskeerimine. Maskeeruti kadripereks. Kombed Viidi läbi kadrirituaal. Käidi perest peresse. Lauldi ja mängiti pilli ning oldi lärmakas.
õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi. Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks. 17
taga või tuppa astumisel tehti lamba häält. Enamasti käisid naised ja lapsed, täiskasvanud üksi või paaristikku, lapsed grupina. Määgijate soo, arvu ja rõivavärvi järgi ennustati järgmiseks aastaks oinas või utetallesid, kaksikuid, musti, kirjusid,. Valgeid.Perenaine kutsus määgijad enamasti lauta, harvemini aita. Kadrimaskid Siia tuleb valik erinevatest aegadest pärit kadriperede maske jms. Ajaloolises lõikes, et saaks võrrelda 19 ja 20 sajandi eri perioodide kadrisid. Kadrirituaal Kärarikkus, laulu ja pillimäng kuulub lahutamatult mardi ja kadripäevade juurde. Kadrisantide muusika, laulud ja vigurid pole olnud nii kärarikkad kui mardipäeva puhul. Kindlasti kuulusid aga selles tsüklisse mõistatuste esitamine, 19. sajandil ja 20. sajandi algupoole laste ja noorte lugemisoskuse kontroll, tüdrukutel paluti ette näidata käsitööd. Rituaalne viljakusmaagiline kusemise imiteerimine või vee pritsimine pererahvale Rituaal koosneb
Kõige sagedasemad ajamäärangud on enne mardipäeva ning mardi- ja kadripäeva vahel. Hingede ajal oodati kadunud omaste hingi kodu külastama ja pandi neile toitu sauna või toapealsele. · Mardi- ja kadripäevakommetes avaldub hingede kostitamise ja viljakuskostitamise tähendus hoopis rõhutatumalt. Maskeeritud mardi- ja kadrisantide peressetulekut saadab tavandilaul, milles marti kujutatakse enam viljaõnne, kadrit karjaõnne toojana. Marte ja kadrisid kostitatakse ning neile antakse andeid ,et põld hästi vilja kannaks ja kari kosuks. Mardipäev on igal aastal 10. novembril tänini elav Eesti rahvakalendri tähtpäev. Kadripäev on 25. november, eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nime Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi. · Seitsmevennapäeva (10. juuli) kohta on üksainus uskumus ja just nimelt ilmaenne. ,, Kui sajab seitsmevennapäeva, sajab veel seitse nädalat, aga kui nii
neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Skemaatiliselt koosneb rituaal: 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba, 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Teel kohtunud kadrikambad võrdlesid saaki, võidi ka rüseleda. Saagi jagamiseks (nagu ka maskeerimiseks) koguneti enamasti kindlasse peresse
Kadripäeval lõppesid tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd. Keelatud oli igasugune villane töö ketramine, kudumine, nõelumine et mitte kahjustada lambaid. Lammaste pügamine see-eest oli aga soovitatav. Peamine oli kadripäeva eelõhtul sandiks käimine. Kadrisantideks olid vallalised külanoored, algselt tüdrukud, hiljem ka noormehed. Sageli olid nad vastassugupoole rõivas ning rõivad olid puhtad ja valgest riidest. Kadrisid kostitati toidukraamiga. Sarnaselt mardipäevale on ka kadripäeva tuntuim mäng ,,Laske sisse kadrisandid", mille saatel kadrid end tuppa laulda üritasid. Kadrid laulsid rohkem kui mardid. Kui sandid tuppa lasti, tuli laulda perenaisele ,,Tere õhtust perenaine, minu kõht on ette vaena, palun natukene leiba, ega see pole võlga". Enne lahkumist tuli kodu õnnistada laulusõnadega ,,Kadri toob lauta lambaõnne, keset lauta kitseõnne, kadri toob põllule põrsaõnne".
Eri kiikumisi saatsid erinevad laulud. Mardi- ja kadrisantide laulud. Mardi- ja kadrilaule on eesti rahvamuusika kogudes kõige arvukamalt: see näitab nii kombe kui ka vastavate laulude tähtsust ning püsivust. Sanditamiskomme on püsinud tänini ning mõni mardilaulgi (vähemalt alguvärsid) on veel kasutusel. Mardisantideks käisid enamasti koledaks, hirmutavaks maskeeritud mehed, kadrisandiks valgetes riietes naised. Marte on rohkem peetud põlluõnne, kadrisid karjaõnne toojaiks ("Mart üle maa ja kadri üle karja"). Uuemal ajal käisid ka mehed-naised (tänapäeval rohkem lapsed) segamini, tuues õnnistust nii põllule, karjale kui ka kogu perele. Laulud olid rituaalne suhtlemine pererahvaga: nende abil seletati tegevust, paluti, tänati, sooviti õnne ja vajaduse korral sajatati. Sanditajate teekonda külas saatsid muudki laulud, pillimäng, hõiked, kellahelistamine ja lõbus lärmitsemine. Järgneva peo ("pulma") juurde kuulus
annaabi.ee 
