Kadrid palusid andideks rohkem näputööks vajalike asju. Kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega Kadripäevast kujunes naiste välistööde lõpuaeg. Kadripäeva seostati tütarlaste vastuvõtuga täisealiste hulka. Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad. Valmistati kunstpatse. Peamine oli ilusaks maskeerimine. Maskeeruti kadripereks. Kombed Viidi läbi kadrirituaal. Käidi perest peresse. Lauldi ja mängiti pilli ning oldi lärmakas. Lauldi kadrilaule. Esitati mõistatusi. Kontrolliti noorte lugemisoskust ning tütarlaste käsitööoskust. Tavaline oli rituaalne viljakusmaagiline kusemise imiteerimine või vee pritsimine pererahvale. Mängiti lihtsamaid mänge. Sooviti karjaõnne ja koguti andisid. Peeti erinevad pidustusi. Toidud Tangupuder; kiisel; lambaliha tangupudruga; soolaga keedetud herned ja oad; kama või kamapallid.
mardipäeva eelõhtul. Kadripäev. 10. sajandil kinnistus püha Katariina mälestuspäev 25. Novembrile. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa oli kadrisandiks käimine.Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne (ka vanasõna ütleb: Mart on üle maa, Kadri üle karja). Tüüpiline kadrirituaal nägi välja järgnev: kadripäevale eelnevalhanipäeval e. kadrilaupäeval mindi maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale käima. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Luba saadud, usutleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. * Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida.
Katariinaga, kelle auks toimuvat perede külastamine ja andide kogumine. Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse ande. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neis tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Kadripäeva eelõhtul rändasid ringi ennekõike naised või siis naisteks riietunud mehed. Kadrisandid
Maskeerimine 4 3. Mida Kadrid tegid 5 4. Ennustused 6 5. Kadri 7 6. Kadripäeva laul 8 7. Kasutatud allikad 9 2 Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi.
Enamasti käisid naised ja lapsed, täiskasvanud üksi või paaristikku, lapsed grupina. Määgijate soo, arvu ja rõivavärvi järgi ennustati järgmiseks aastaks oinas või utetallesid, kaksikuid, musti, kirjusid,. Valgeid.Perenaine kutsus määgijad enamasti lauta, harvemini aita. Kadrimaskid Siia tuleb valik erinevatest aegadest pärit kadriperede maske jms. Ajaloolises lõikes, et saaks võrrelda 19 ja 20 sajandi eri perioodide kadrisid. Kadrirituaal Kärarikkus, laulu ja pillimäng kuulub lahutamatult mardi ja kadripäevade juurde. Kadrisantide muusika, laulud ja vigurid pole olnud nii kärarikkad kui mardipäeva puhul. Kindlasti kuulusid aga selles tsüklisse mõistatuste esitamine, 19. sajandil ja 20. sajandi algupoole laste ja noorte lugemisoskuse kontroll, tüdrukutel paluti ette näidata käsitööd. Rituaalne viljakusmaagiline kusemise imiteerimine või vee pritsimine pererahvale Rituaal koosneb 1) maskeerimisest,
6 Keelati veel naiste lina-, villa- ja käsitööd - lambaedu kaob. Mardipäeval tuli santidele käsitööd ette näidata. Ei tohtinud tööd teha ega kolistada. Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi DETSEMBER. Jõulud - 24. detsember Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest
Kadripäev Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg,kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi. 16
Kui mardisandid on tuppa lastud, esitavad nad veel mingi laulu või mängu, mille eest neile kommi vms. antakse. (http://et.wikipedia.org/wiki/10._november) Kadripäev on 25. november, eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nime Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi. Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne (ka vanasõna ütleb: Mart on üle maa, Kadri üle karja). Tüüpiline kadrirituaal nägi välja järgnev: Kadripäevale eelneval hanipäeval e. kadrilaupäeval mindi maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale käima. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Luba saadud, usutleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. (http://et.wikipedia.org/wiki/Hanipäev) 16. November on Eesti Vabariigi taassünnipäev
annaabi.ee 
