kaitsti maaeraomandi puutumatust, autonoomiat, taotleti sõjaseisukorra kaotamist ja karistuste lõpetamist. Eduerakonnast sinna J. Tõnisson ja O. Rüütli, Tallinna rahvusradikaalidest K. Hellat (üldse kokku 4 eestlast). Balti- saksa aadlil puudus üldse esindus. Eesti alal oli valijate aktiivsus tugev (64,5%). Enamlased boikoteerisid. I Riigiduuma osutub isevalitsusele liiga „revolutsiooniliseks“ ja see saadetakse laiali 1906 juulis. Kadettidest saadikud esitavad seoses sellega nn. Viiburi protesti, millelel kirjutab alla ka Tõnisson. Selle eest ta areteeriti ja „Postimees“ suleti. Varsti vabastati ja „Postimees“ uuesti ilmuma. Viiburi protest: duuma laialisaatmise vastu, avaldada valitsusele passiivset vastupanu. II Riigiduuma valimised 1907 jaanuar. Reaktsiooni jätkuva pealetungi ajal. Liivimaa kuberner piiras valimisõigust. Valida said nüüd vaid taluperemehed, mitte enam mõisa- ja talusulased.
sünnikoha vahel andis noormees vandetõotuse ning veetis esimese aasta sõjaväes. See oli tema jaoks lausa kohutav aasta.Häbelik , intelligente ning kuus jalga ja viis tolli pikk Charles oli kaasteenijate rõvetsemise märklauaks.Nad koguaeg narrisid ja kiusasid teda , muutes tema elu põrguks.Nad õpetasid talle roppu keelt. Toimusid kiirmarsid , paradid , ülevaatused , õppused jne. Kuigi de Gaulle ülendati 1910.aasta aprillis kapraliks , ei jõudnud ta seersandi auasteni nagu enamik kadettidest see tuli ilmselt oskamatusest varjata oma põlgust protsessi vastu.Aasta möödus aeglaselt , kuid lõpuks sai otsa.Oktoobris oli riviteenistus läbi ja tulevane kindral oli ülimalt rõõmus , et ta sellest vabanes. Nüüd oli Charles de Gaulle jõudnud oma karjääri esimese verstapostini , milles oli Ecole Speciale Militaire , kus õpetati kõik Prantsusmaa vanemohvitserid.Selle koolihoone oli lasknud ehitada Versailles' palee kõrvale ametlik Louis XIV armukene madame de Maintenon.
elus kuni 1917.a. sügiseni välja. Nõudmised Venemaa moderniseerimiseks. Seisuslikud piirangud kaotada, kõik inimesed seaduse ees võrdsed. Jäid ühtse ja jagamatu Venemaa pooldajateks, mis polnud eestlastele vastuvõetav. 1905.a. rev päevil oli kadettide ridades Peterburis enam kui sajameheline Eesti grupp. Veebruarirevolutsiooni võit tähendas selle partei tegelikku lõppu. Eestit puudutavates asjades võttis aga kadettidest erinevaid seisukohti. Reformid, mis oleks eestlased võrdsustanud baltisaksa mõisnikega. Nõudis talude väljaostmist kindlaksmääratud hinnaga, kroonumaade jaotamist taludeks. Kaitses eraomandi põhimõtet maakasutuses. „Teataja“ ümber koondunud radikaalid ei moodustanud parteid, levitasid oma vaateid lehe kaudu. Sotsiaaldemokraadid, föderalistid (Speek, Ast, Ed. Vilde) – marksistliku programmiga Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. See ei olnud ametlikult partei
maaeraomandi puutumatust, autonoomiat, taotleti sõjaseisukorra kaotamist ja karistuste lõpetamist. Eduerakonnast sinna J. Tõnisson ja O. Rüütli, Tallinna rahvusradikaalidest K. Hellat (üldse kokku 4 eestlast). Balti- saksa aadlil puudus üldse esindus. Eesti alal oli valijate aktiivsus tugev (64,5%). Enamlased boikoteerisid. I Riigiduuma osutub isevalitsusele liiga ,,revolutsiooniliseks" ja see saadetakse laiali 1906 juulis. Kadettidest saadikud esitavad seoses sellega nn. Viiburi protesti, millelel kirjutab alla ka Tõnisson. Selle eest ta areteeriti ja ,,Postimees" suleti. Varsti vabastati ja ,,Postimees" uuesti ilmuma. Viiburi protest: duuma laialisaatmise vastu, avaldada valitsusele passiivset vastupanu. II Riigiduuma valimised 1907 jaanuar. Reaktsiooni jätkuva pealetungi ajal. Liivimaa kuberner piiras valimisõigust. Valida said nüüd vaid taluperemehed, mitte enam mõisa- ja talusulased
Juba 27. veebr õhtuks oli Peterburi mässuliste valduses, valitsus ei kontrollinud enam midagi, 27. veebr õhtul alustasid tegevust 2 uut võimuorganit: Riigiduuma ajutine Komitee, teatas, et kohu riiklik võim on tema käes ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu täitevkomitee, mis samuti pretendeeris võimule Petrogradis. Järgnevatel päevadel toimusid nende vahel läbirääkimised ja 2. märtsil sündis selle tulemusel Venemaa Ajutine Valitsus, mis koosnes enamasti kadettidest, oktobristidest, aga esindatud olid ka vasakpoolsed, samal päeval Riigiduuma nõudel teatas keiser Nikolai II, et astub troonilt tagasi. Nii sai nädalaga Venemaast kõige demokraatlikum riik maailmas. Ajutine Valitsus jätkasi Venemaa demokratiseerimised, kehtestatud kõik kodanikuõigused, 8 tunnine tööpäev, vabastati pol.vangid, kõikide emmigrantide lubati tagasi pöörduda,
annaabi.ee 
