1. Kirjuta, kasutades Villoni väljendeid, kuidas peaks Villoni arvates karistama kadedaid keeli. Villoni sõnul tuleks kadedaid keeli keeta booraksis, valges arseentrioksüüdis, tõrvas, sulanud tinas, solgis, rästikuveres ning paljus muus ebameeldivas ning mürgises. Mürgisele keelele tuleb vastata samamoodi. 2. Kuidas tänapäeval suhtutakse kadedusse? Kas ja kuidas seda karistatakse? Tänapäeval on kadedust meie ümber väga palju, see võib teha nii kurja kui olla ka motivaatoriks. Kui inimene tunneb kadedust ning ei suuna seda vihasse vaid võtab seda motivatsioonina liikuda edasi ning püüelda paremuse poole siis ei ole selles midagi halba. Kadedusel ei tohi lasta tekitada endas viha ning seda ei tohi teistele välja näidata, sest muidu suhtutakse sellesse halvasti. Tänapäeval ei ole kadedusele üldist karistust, vaid iga inimene teenib kaaslaste suhtumise oma käitumisega välja. Olles kade ning lasta end juhtida vihal, tekib kaaslastel inime...
Hukka mõistetakse korralikke ristiinimesi ja reetureid. See väljendub Villoni sõnakasutuses ja üldmuljes, mis neist inimestest jääb. d) Villoni keeles on teatud seaduspärasused, näiteks iga salmi lõpus kordub sama lause, ballaadi põhiidee ja viimane salm on reeglina lühem, seal on ridade vahele peidetud ka moraal. Autori kirjastiil on väga värvikas, ta kasutab palju epiteete ja laskub kohati väga detailidesse, näiteks teoses „Ballaad kadedaist keeltest“ loob ta väga üksikasjaliku pildi. Villoni sõnavara on väga julge ja lausa äärmuslik, ta tekitab palju varjundeid ja on keelega väga osav, kuid oma ajast natuke ees. e) Villon ajastu suurima parodeerijana võis küll kõikide inimeste, sealhulgas iseenda kulul nalja teha, kuid usk jumalasse oli üks ja võib-olla ainus, mille üle nalja ei tehtud. Sellele viitab „Ballaad jumalaemale palveks“, kus ei tehta kordagi nalja. Ilmselt oli justnimelt usk see, mis
Galahad. Koos sir Percevaliga oli ta keskaegne patutunne ja jamalaema kangelaslikel püha Graali otsingutel. sir ihalemine kõrvuti renessansi-inimese Gauvain, kes oli kuninga õepoeg ning eneseväärikustunde ja ihaga maise elu kelle jõud sõltus otseset looduse täiuse ja vabaduse järele. Villonile pole elutsüklist, paistis silma oma jõu poolest. miski püha. "Nelik","Ballaad kadedaist Loo edenedes loovutavad aga Galahad ja keeltest" räige, võik, rõve, räpane Gauvain oma ümarlaua koha sir Lancelot Meistersingerid Saksmaal koondusid Järvlasele, kes saatuslikult valis oma sageli seltsidesse - seal oli kirjandus südamedaamiks Guinerve. Lanceloti allutatud väga rangetele reeglitele kasvatas Järveemand, kes annab Sach (XV saj) kuulsaim Saksamaalt Arthurile Excaliburi
Sai kunstide magistriks, ei suutud linna ahvatlustele vastu panna ja sattus kurjategijate jõuku. Pagendatakse linnas, kaks korda mõistetakse surma, alates 1463. aastast puuduvad tema kohta andmed. Luule koondatud kahte kogumikku 1. väike testament 2. suur testament. Kuulsaimad tema ballaadid. Läbiv teema surm ja surmatants (surm võrdsustab kõik). Väga otse ütlev, küüniline, peaaegu rõve, ei midagi püha, aga samas on need ka filosoofilised luuletused elu kaduvusest. "Ballaad kadedaist keeltest" ("Ma prantslane, pariisi kodanik ja selle üle õnnelik...") · Poe elu ja looming, ühe novelli lähivaatlus 1809-1849. Sündinud Bostonis. Kuna isa-ema on tal näitlejad, jätab Poe vanaisa nad rahast ilma. Vanemad surid varakult tuberkuloosi, Poe adopteeris jõukas tubakakaupmees Allan. Vahepeal elavad ka Inglismaal, Poe alustab seal kooliskäimist, on edukas. 1821 Richmondi USA's. Elab seal üle oma elu esimese kirgliku armastuse (klassivenna ema) > luuletused
"päranduse" nii sõpradele kui vaenlastele), mis käib naeru, naljatuste ja pilke saatel. Peateosex on "Suur testament" jätkub sama poeetiline võte, hõlmab ka rea muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on ballaadid. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surma teema ja surmatantsule lähedane meeleolu. Vaatab parastavalt maise elu kaduvust, kasutab rõhutatud kontraste. "Ballaad kadedaist keeltest", "Epitaaf", "Rondoo", "Ballaad mineviku naistest", "Villoni epitaaf"e"Ballaad poodutest" vaatleb elu teispoolsusest Vagi lad.k rändaja. Ülikoolide asutamine. Esimene ülikool asutati 1088 Itaalias Bolognas. 14 saj Pariis ülikool. V d rändasid mööda Euroopat, kultuurihuvilised ja loovad. 1213 saj nende luule aeg. Kaaskodanikke ärritas nende mittetagasihoidlik eluviis, pummeldamine, kaardimängud jne. See hakkas ka kirikule silma ja taheti midagi ette
Hõlmab ka rida muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on Villoni ballaadid. Mõsiteti kaks korda röövimiste ja tapmiste eest surma. Alates 1463 puuduvad tema kohta andmed. Vahel luule harras, vahel pilklik. Loomingus iha inimese maise elu täiuse ja vabaduse järele. Tema tuntud nelik, mis on vangis kirjutatud: ,,Ma prantslane, Pariisi kodanik, ja selle üle olen õnnelik, ent varsti köie kaudu süld mis pikk, saab teada kael, mis kaalub tagumik." ,,Ballaad kadedaist keeltest," ,,Villoni epitaaf ehk ballaad poodudest"- kujutab end koos kaaslastega võllas kõikumas, vaadeldes elu otsekui teispoolsusest.luulet iseloomustab satiirilisus ja individuaalsus Villon kandis irvitavat ja pilkavat maski, aga selle tagant paistsid ka nukrad ja lüürilised toonid. See väljendub eriti hästi küsimuses «Kuhu mullused lumed said?», mis on stroofist stroofi korduv lause luuletusest «Ballaad mineviku naistest». 12. ÜHE 20
annaabi.ee 
