Euroopas esilekerkinud rahvuslus. 2. Eesti ala majanduslik arenemine. 3. Eesti haritlaste esimse plvkonna teke. 4. Koolihariduse levik. 5. Eestlaste omaalgatuslik organiseerimine. 6. Kommunikatsioonivrgu laienemine (ajalehed, raudtee). 7. Rahva kultuurilise aktiivsuse tus. Rahvusliku liikumise eesmrgid : 1. Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine. 3. ldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. Eestlaste kultuurihtsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine, eliitkultuur. Rahvusliku liikumise juhid : 1. Johann Voldemar Jannsen - hakkas Tartus vlja andma ajalehte Eesti Postimees. 2. Jakob Hurt - usulise kasvatusega, tkas ning tahtis haritud inimeseks saada, vttis osa Vanemuise seltsist ning temast sai tuntud knemees. 3. Carl Robert Jakobson - sndis Tartus, lapseplve veetis Tormas, pdis seal leiba teenida petajana peale petajate seminari lpetamist sealt kskis misnik tal lahkuda ja ta lks Peterburi. 1868. a. pidas ta Vanemuise seltsis
3. Eesti haritlaste esimse põlvkonna teke. 4. Koolihariduse levik. 5. Eestlaste omaalgatuslik organiseerimine. 6. Kommunikatsioonivõrgu laienemine (ajalehed, raudtee). 7. Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvusliku liikumise eesmärgid : 1. Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine. 3. Üldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. Eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine, eliitkultuur. · Rahvusliku liikumise juhid : 1. Johann Voldemar Jannsen - hakkas Tartus välja andma ajalehte Eesti Postimees. 2. Jakob Hurt - usulise kasvatusega, töökas ning tahtis haritud inimeseks saada, võttis osa Vanemuise seltsist ning temast sai tuntud kõnemees. 3. Carl Robert Jakobson - sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas, püüdis seal leiba teenida õpetajana peale õpetajate seminari lõpetamist sealt käskis mõisnik
- Rahvusaate mõjul eestlaste vaimne emantsipeerumine ja moodsa rahvusliku identiteedi kujunemise algus 1860ndatest alates Eestlased, võõrad ja baltisakslased: - eestlaste hulka sulandus 16.-17.saj erineva päritoluga talurahvast sisserändajaid (põhjarannikul rootslasi, soomlasi nt Harju-Virumaal, Põltsamaal, venelasi nt Alutagusel - seisusliku ühiskonna ajastul edasijõudnud eestlased saksastusid kuni 19.saj II pooleni ja nn ,,kadakasakslaste" fenomen kuni omariikluse ajastuni - Eesti piirkonnale oli tüüpiline, et sakslased ja eestlased mõjutasid teineteist ja olid teineteisest sõltuvused, aga nad ei integreerunud 19.saj kokku ühiseks moodsaks rahvuseks (kõrvuti jäid eksisteerima baltisaksa ja eesti reaalsused ja identiteedid) KOKKUVÕTE EESTI UUSAJA PERIOODIDEST: I Eesti varauusaeg (u 1500-1800) Liivi sõjast pärisorjuse kaotamiseni/asehalduskorra kehtestamiseni II Eesti uusaeg: 19.saj III Eesti uusim aeg 20.saj - ...
kirjakeeles- seni oli eesti keelt kirja panudd ladina ja saksa eeskuju järgi, nüüd aga Ahrens (lähtudes suuresti soome eeskujus) väitis, et tuleb lähtuda rahavkeeelest endist, mitte painutada seda saksa grammatika malldie järgi. Ahrensi kirjakeel on see mida nimetatakse ,,hääldupäraseks kirjaviisiks". Pani ühesõnaga alsue nn uueks kirjaviisiks, mis sai popiks 19 sajandi teisel poolel. Eestlaste saksastumne 19 sajandi esimesel poolel oli hoopis teistugune kui see hilisem kadakasakslaste teema. Eestlased olid talupojarahvas ja selle kõrval moodustas baltisaksaühiskond omaette ruumi. Kui nüüd eestlased sellest talupojaseisusest välja said, siis olid need väga üksikud juhtumid ja said toimuma eelküige hariduse kaudu- eestkeeleset haridust oli vüimalik saada vaid algastmes. Kõik kõrgem mant oli juba saksakeelne. Liikudes saksakeelse haridusega baltisaksa ühiskond aedasi, siis ta ilmselgelt saksastus. See muster kestis edasi 19 sajandi lõpuni.
19.saj I poolel, mil abielu on reaalseim viis seisuspiir ületada. Nt abielu saksa naisega (Kreutzwald, Vilde, paljud kaupmehed). Unduski järgi on eesti kirjanduses neid süžeesid, aga see suhe toob alati kaasa probleeme. Abielu toob endaga kaasa identiteedi lagunemise, on ambivalentne ruum. Segunemise, mitmevalentse identiteeti näitab „Bob Ellerhein“ Maximilian Põdder (realistlik + idealistlik-romantiliste joontega), kus hübriidsus väljendub nimedes. Kitzberg toob sisse kadakasakslaste tüübi, mis on taunitav ja koomiline koopia kõrgemast seisusest. Teise kultuuri ülejooksvate kriitika on liialdatud, nt 19.saj hakkab esile kerkima talurahvast pärit indiviidide grupp => kõik inimesed, kes on tähtsad eesti kultuurikaanonis, on oma olemuselt hübriidlased. Kui tahtsid häält ühiskonnas kuuldavaks teha, pidid ära õppima saksa k. Kõik kirjanikud, kellest täna räägitakse kui eesti kirjandusloo põhitegelastest, alustasid saksakeelsetest tekstidest. 17
annaabi.ee 
