Juudit O SALIS ED : JUUDIT, noor naine Petuuliast. SUSANNA, tema ümmardaja. OSIAS, Petuulia peavanem. KABRIS, Petuulia vanem. SIIMEON. RABI. OLOVERNES, Assuri väejuhataja. PAGOAS, tema telgiülem. AKIOR, Ammoni pealik. NIMETU. NAINE. NAINE LAPSEGA. KÄSKJALG. Rahvas, rahvaste vanemad ja vürstid, pealikud, sõdurid, pidulised, hääled I, II, III ja IV väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit. Kohe pärast seda Susanna välisuksest.)
märkamatuks • Aeg-ajalt käib ema imetamas • Nad hakkavad rohttaimi sööma juba paari kuu pärast, mõnikord imetab emasloom neid peaaegu talveni • Looduses elavad nad tavaliselt 7- 8 aastaseks, harva 10 aastaseks. • Rekordisend oli 20 aasta vanune Levik • Levinud peaaegu kogu Euroopas, puudub vaid Iirimaal, Portugalis ja Põhja-Venemaal Fakte • Ilusaim loom Eestis • Rahvapäraseid nimetusi: kaber kabris • Maksimum kaal 60 kg, pikkus 150 cm • Kuulub seltsi sõralised • Sugukonda hirvlased • Alamsugukonda metskitslased Teisi hirvlasi Põder • Muntjak • Tukkhirv • Vesihirvel • Kabehirv • Aksishirv • Lakksambar • Tähnikhirv • Barasinga • Lüürahirv • Punahirv • Millu • Valgekoon-hirv • Pampahirv • Masama • Põder • Põhjapõder Kasutatud kirjandus
..................... 3 3.2 Areng............................................................................................................................3 4.Sarvekandja ehk isasloom....................................................................................................4 5.Metskitsed talvel.................................................................................................................. 5 METSKITS Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline. Metskits on Eestis üks tavalisimaid ulukeid, kes on Eesti aladel elutsenud juba ligi 10 000 aastat. 2008. aasta loenduse järgi elab Eestis 63 000 metskitse, tegemist on väga paigatruu liigiga. Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. 1. Välimus Metskits on meie metsade üks ilusaimaid ja graatsilisemaid loomi. Tal on sihvakas keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad
Kui sa ikkagi oma almuseid jagasid, siis ei tohtinud lasta enese ees pasunat puhuda, nii nagu silmakirjatsejad sünagoogides ja tänavatel tegid, et inimesed neid ülistaksid. Kui almust jagad, siis ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb, et su almus oleks varjatud ja su Isa, kes seda varjatutki näeb, tasuks sulle. Palvetades ei tohtinud olla nagu silmakirjatsejad, kes armastavad palvetada sünagoogides ja tänavatel, et olla inimestele nähtaval. Palvetada tueb kabris, lukustatud ukse taga ja näoga Isa poole, kes on vrjatud, kuid näeb sind ja tasub sulle. Palvetades ei tohi lobiseda nagu paganad,sest nemad arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu. Ärge siis saage paganate sarnaseks, sest teie Isa teab, mida teil vaja läheb, enne kui te teda palute. Nende sõnadega õpetas Jeesus jüngritele palve: Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi! Sinu riik tulgu,
ning neile süüa anda. · Ilmuvad Rabi ja Osias. Arutatakse Iisreali saatuse üle: teatakse, et inimesed surevad varsti ning ei mõisteta Jehoova viha. · Juudit räägib Rabile ja Osiasele oma veidrast unenäost, kus ta kuuleb väikese lapse nuttu. Viimaseks osutus Iisreal, keda kaugel olev hääl käskis päästa vaenlaste küüsist. · Juuditi kotta ilmub paanikas naine, kelle sõnul olevat ta mees tapetud. Kabris ja naine tõttavad koos sündmuspaigale. · Ilmub käskjalg teatega, et turul toimub leiva ja vee pärast mäss ning on ka mõned surnud. · Rabi ja käskjalg lahkuvad pärast seda, kui Juudit oli neile öelnud, et nad rahvale rõõmusõnumi edastaksid: Jehoova on sõna saatnud, et päästmine on ligi. · Juudit plaanib minna Assuri leeri, et Iisreal hukatusest päästa. · Osias palub Juuditit, et viimane tema juurde elama tuleks. Juudit sõnab, et ei saa tulla,
Rebane"). Hiinas jutustatakse libarebastest nagu Eestis libahuntidest. Eesti 39 folklooris nimetatakse rebast reinuvaderiks. Üliõpilasorganisatsioonide noorliikmeid ja ülikooli (ka keskkooli) esimese aasta üliõpilasi nimetatakse rebasteks. Rebane ei ole Eestis looduskaitse all ning nende küttimine on lubatud ja sagedane 2. Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Suvel lopsaka alustaimestikuga värvikirevas metsas mõjub punakaspruun karvastik suurepärase varjevärvusena. Talvel toimib hall karvastik ideaalselt raagus põõsastike taustal. Metskitse tagaosa ja sabapiirkonda kaunistavad valged karvad, mida nimetatakse rahvakeeli "sabapeegliks". Isaseid metskitsi
Rohkem elab hirvi saartel, Hiiumaal, Lääne-Saaremaal ja Abrukal, samuti Lõuna-Eestis Valgamaal. Punahirve elupaikadeks on rikkaliku alustaimestikuga segametsad, suvel on toiduks peamiselt rohttaimed, talvel puude-põõsaste koor ja võrsed. Punahirve tekitatud kahjustused on sarnased põdrakahjustustega, kuid väikesearvulise sõralisena ei oma need metsanduses olulist tähtsust. Meie metsade graatsilisem sõraline, eelmistest pisemakasvulisem metskits e. kabris (Capreolus capreolus) on küll arvukas (ca 80000 isendit) jahiloom ja eelistab elada vahelduvatel ja avatud kultuurmaastikuil. Suurtesse metsamassiividesse meeleldi ei lähe. Toiduks tarvitab suveperioodil mitmesuguseid rohttaimi ja talveperioodil puude ja põõsaste, oksi, võrseid ning pungi. Erilist kahju metsamajandusele ei tee, talvel kahjustavad vahel kuusenoorendikke, süües ära kuuse ladvakasvud, samuti kahjustades noori tamme- ja saarekultuure.
annaabi.ee 
