Tuletael Anastasia Kostina Levik Kasvab põhjapoolkeral. Kesk-Saksamaast põhja pool kahjustab põhiliselt kaske, lõuna pool pööki, harvem tamme ja teisi lehtpuid. Meil laialt levinud, kasvab surnud kasetüvedel ja -lamapuidul. Harvem leidub leppadel ja teistel lehtpuudel. Iseloomustus Kabjakujuline (pealt kumer, alt rõhtne) mitmeaastane kübar, kuni 25 cm läbimõõdus ja kuni 15 cm kõrge. Pealispind on pruunikashall, mõnede madalate vagudega, mida serva poole, seda heledam. Kõige noorem (kasvav) osa on helepruun, hiljem muutub see halliks. Kübarat katab umbes millimeetripaksune kõva koorik, millele saab siiski küünejälje sisse vajutada. Viljakeha alaküljel on peened ümmargused hallikasvalged (kasvuajal) või punakaspruunid poorid
normaalselt kõrge pH väärtusega, kõrge gaasisurvega mädanik ja esineb peamiselt lehtpuude tüves, eristades koorepragude vahelt vett ja lima. 12. Majavamm, tuletael, must kõrbik- iseloomusta. Majavamm koosneb värvitutest mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Arenguks sobilik temperatuur on +3 kraadi kuni +25 kraadi. Kasv peatub +28 kraadi juures ja seen sureb, kui teda on vähemalt 15 min. jooksul hoitud +35 kraadi temperatuuril. Tuletaeli viljakeha on kabjakujuline - pealt kumer, alt peaaegu rõhtne. Tuletael kasvab ainult 2-5 aastaseks. Must kõrbiku viljakeha on korkjas, kübarakujuline. 13. Nimeta tööstuslikke puidukaitse aineid. *Puidu lakkimine *Erinevat sorti puidu õlid *Petisid *Puidu värvid 14. Ise tean- küsimus ja vastus. K:Miks peab kasutama õlisi jms puidul? V:Selle tulemusel puit säilib rohkem
seene mürk teratoloogia- teadus värdjatest, geneetilises mõttes (ei teki eoseid) 370mg. Mükoosid e seenhaigused. krobeline, vähivastu aitab. Must pässik- Mükotoksiinid: 1)amanitiin-kärbseseentes hümenofiilset moodustist ei ole (kasel)- ja teistes lehikulaadsetes seentes. steriilne vorm viljakehad. Eenduvad 2)Büromütriin- kottseentes. 3) Silotsüriin- viljakehad on: muguljas, kabjakujuline, narkootiline toime 4)falloidiin. Metsa konsooljas, teravnurkne, nürinurkne, kahjustajad ning nende poolt tekitatud küüsjas, neerjad, lehvikjas. Kinnitub: kahjustuste vahekord väljendatuna tsentraalselt või külgmiselt. Viljakehade tarbepuidu kadudena: haigused 40% ja ülakülg: a) ainult horisontaalsete lõhedega ja putukad 19%, tuli, ilmastik, loomad
tekitajad. 2.4.3. Hmk kandseened Kandseened on kõrgemad seened, millel sugulise protsessi tulemusena arenevad eoskandadel kandeosed. Eoskannad arenevad hüüfidel. Siia hõimkonda kuulub palju haigustekitajaid, aga ka mükoriisamoodustajaid seeni, kokku üle 20000 liigi. 1) Klass lavaseened - eoseid kannab eriline kiht ehk eoslava. Kõigil lavaseentel on viljakehad hästi välja arenenud. Tähtsamad seltsid siin on: a) Selts torikulaadsed - viljakeha on kübara- või kabjakujuline. Puudele kinnituvad nad kas külje või jala abil. Jalg võib olla viljakeha keskel või külgmine. Viljakeha, mis kinnitub küljega võib omakorda olla liibuv või poolliibuv. Eoslava koosneb peentest, kuni mõne millimeetrise läbimõõduga torukestest. Torukeste sisepinnal paiknevad eoskannad, mille on 4 kandeost. Siia seltsi kuuluvad paljud puude mädanikke põhjustavad seened tuletael, ebatuletael, männipess, juurepess jne.
muude pargipuude koore laikudena suremist. Põhjanarmik tekitab pargipuudele õõnsusi, nagu ka kottseente hulka kuuluv harilik lamesüsik. Tähtsamd tüvemädaniku tekitajad: · Tuletael Fomes fomentarius Valgemädaniku tekitaja lehtpuudel. Mitmeaastane. Kasvab põhjapoolkeral. Kesk-Saksamaast põhja pool kahjustab kaske, lõuna pool pööki, harvem tamme ja teisi lehtpuid. Kübarjas, vanalt kabjakujuline ja suur, kõva. Ülapinda katab tihe kõva koorik, mille pind on kasvuvöönditega. Kasvav viljakeha määrdunudvalge v nahkpruun, vanalt tuhkhall. Alapind tasane või veidi nõgus, purpurse varjundiga pruun. Poorid korrapäraselt ümarad, 3-4tk/mm. Pruun seeneliha. Eoseid moodustab aprillis-mais, viljakehad ja nende ümbrused on kaetud valge eospulbriga. On tavaline. Sageli arvukas lehtpuude püstistel ja lamavatel surnud
pruunide liibuvate soomustega. Noorelt söödav. Viljakehad ilmuvad mai lõpust kuni septembrini. Metsanduslikult otsest tähtsust ei oma. Okaspuude mädanikena on ohtlikumad männipess (Phellinus pini) ja selle teisendiks loetav kuusepess (P. pini var. abietis). Männipess kahjustab eeskätt vanemaid mände, tekitades neil korrosioonset südamemädanikku. Lisaks männile kahjustab haigus ka lehist, nulgu jt. okaspuid. Viljakeha on küljega kinnituv poolringjas, kabjakujuline kuni 30 cm suurune kübar. Kübar tihedalt kontsentriliste vagudega, hall kuni must, tihti pealt kaetud samblikega, võib kasvada kuni 10 aastaseks. On üks ohtlikumaid torikulisi üldse, puud nakatuvad tavaliselt oksakohtade kaudu. Kõigi esinevate torikuliste puhul on tõrjeks nakatumise allika - seene viljakehadega puude järjekindel väljaraie hooldusraiete käigus. Nakatumisvõimaluste vähendamiseks tuleb hoiduda kasvavate
annaabi.ee 
