aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. [3; 2008, 02.02] Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago, Porgy, Figaro, nimiosa Kabalevski ,,Colas Breugnon" 'is, kaksikroll Cervantes/Don Quijote Leigh' muusikalis ,,Mees La Manchast". Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini ,,Deemonis". [3; 2008, 16.01] Andumusega kunstile kaasnes G. Otsal suur ühiskondlik töö. Kohtumised töötajatega, esinemised töölistele, maatöötajatele ja Nõukogude armee sõjameestele moodustasid tema elu lahutamatu osa. Ta oli NLKP liige 1946. aastast ja valiti mitmel korral teatri parteiorganisatsiooni sekretäriks. [2 lk 283]
aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago ,Porgy, Figaro, nimiosa Kabalevski "Colas Breugnon"'is, kaksikroll Cervantes, Don Quijote Leigh muusikalis "Mees La Manchast". Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini "Deemonis" Mitmete eesti heliloojate looming on laiemalt tuntuks saanud just tänu Georg Otsale. Tema loomingutee üheks tippsaavutuseks oli Imre Kalmani opereti "Tsirkuseprintsess" ainetel Lenfilmi stuudios valminud film "Mister X". Sellest alates hakkas tema hääl kõlama raadios ja televisioonis üle kogu Venemaa, ka tema plaadid osteti poest kiiresti ära
intelligentsi represseerimine Intelligentsi represseerimine a) 1946. a aug ÜK(b)P KK otsus ajakirjadest "Zvezda" ja "Leningrad". Mõisteti hukka Zostsenko ja Ahmatova teoste avaldamine b) 1948. a veebr otsus Muradeli ooperist "Suur sõprus". Põhjenduseks: kodanlikud mõjud, kummardamine Lääne-Euroopa ja Ameerika muusika ees. Põlu alla sattusid Sostakovits, Prokofjev, Hatsaturjan, Kabalevski jmt. Otsus jättis oma jäljed ka Eesti muusikaellu. Rõhutati, et eesti muusikas on levinud formalistlik suund, disharmooniate harrastamine ja dekadentlus. Kritiseeriti ENSV Raadiokomiteed, et pole küllaldaselt populariseeritud vene ja Nõukogude Liidu rahvaste muusikat. Halvasti töötab Tallinna Riiklik Konservatoorium. Ei näidata sotsiaalmajanduslike tingimuste mõju muusikale. Konservatooriumis pole 1945
g) Järgnes uus katse intelligentsi eraldamiseks rahvast, st algas järjekordne intelligentsi represseerimine Intelligentsi represseerimine a) 1946. a aug ÜK(b)P KK otsus ajakirjadest "Zvezda" ja "Leningrad". Mõisteti hukka Zostsenko ja Ahmatova teoste avaldamine b) 1948. a veebr otsus Muradeli ooperist "Suur sõprus". Põhjenduseks: kodanlikud mõjud, kummardamine Lääne-Euroopa ja Ameerika muusika ees. Põlu alla sattusid Sostakovits, Prokofjev, Hatsaturjan, Kabalevski jmt. Otsus jättis oma jäljed ka Eesti muusikaellu. Rõhutati, et eesti muusikas on levinud formalistlik suund, disharmooniate harrastamine ja dekadentlus. Kritiseeriti ENSV Raadiokomiteed, et pole küllaldaselt populariseeritud vene ja Nõukogude Liidu rahvaste muusikat. Halvasti töötab Tallinna Riiklik Konservatoorium. Ei näidata sotsiaalmajanduslike tingimuste mõju muusikale. Konservatooriumis pole 1945. aastast alates tähistatud ühtki vene muusika
karakterilt huvitaima lavakuju Otsa loometeel. H. Tõnsoni sõnade kohaselt oli Jago osalahendus tähtsaka etappiks mitte üksi Georg Otsa, vaid kogu eesti muusikateatri arengus. Ka ''Rigoletto'' osatäitmine kujunes suureks saavutuseks. Omanäolisust G. Verdi ooperikangelase tõlgendusel märgiti ära Eesti NSV Teatriühingu 1968/69 aasta hooajapreemiaga. Sama preemia anti Georg Otsale ka järgmisel 1970. aastal Colas Breugnoni osatäitmise eest D. Kabalevski samanimelises ooperis. Verdi kõrval sai teenitult suure menu osaliseks Georg Otsa kehastatud lavakujud Mozarti ooperites. Oma hääle- ja näitlejaomaduste ning intellektiga oli Ots ideaalne Mozarti-laulja. Kui Verdi puhul võime öelda, et ooperikangelase kuju avaneb eelkõige soolonumbrites, siis Mozarti ooperites on karakterite kujundamisel samaväärne rõhk asetatud ansamblistseenidele. Suure loomingulisuse tundlikkusegs suhtus
1956. aasta oktoobris toimus Moskva muusikasõpradele suur sündmus. Üks väljapaistvamaid nõukogude pianiste Emil Gilels esitas esmakordselt koos orkestriga Schuberti Fantaasia f-moll. Helilooja oli kirjutanud selle klaverile koduseks musitseerimiseks neljal käel. Konterditel aga niisugust mängumoodust ei kasutata ja nii oli Schuberti üks eredamaid ning poeetilisemaid teoseid laiemale kuulajaskonnale kättesaamatu. Helilooja Dmitri Kabalevski tegi Fantaasiast uue partituuri: kõike esialgset hoolega säilitades kirjutas selle põhjal solistiparii klaverile ja orkestri saatepartii.
annaabi.ee 
