MILLES SEISNEB EUROOPA LIIDU TEISESTE ÕIGUSALKTIDE OLEMUS? Sissejuhatus ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kõigile ELi meetmetele. Teisesed õigusaktid tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. ELi tavapärast otsuste tegemise protsessi nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. See tähendab, et otse valitud Euroopa Parlament peab heaks kiitma ELi õigusaktid koos nõukoguga (27 ELi liikmesriigi valitsuse esindajad). Komisjon koostab ja rakendab ELi õigusakte. Põhiseisukohad Teisene õigus · Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. · Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal:
· olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust · mitmetes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö (transport, keskkond, arenguabi, tööohutuse, regionaalse arengu ja sotsiaalpoliitika küsimused) · Osades tundlikes küsimustes on nõutav nii Ministrite Nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi toetus kaasotsustamismenetluseks Euroopa Kohus · EK on ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamiseks · igal EL-i kodanikul on õigus paluda kohtult abi · kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL-i õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. EL-i õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes · kuulub 25kohtunikku, igast liikmesriigist üks, 6-aastaks · annavad vande, tõotades lahendada kohtuasju sõltumatult oma riigi valitsusest
Parlamendi rollid: · otsuste vastuvõtmiseks on vaja parlamendi nõusolekut. · Olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil sõnaõigust. · Mitmes valdkonnas on nõutud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. · Mõnedes küsimustes( siseturg, tarbijakaitse), on nõutav nii ühe kui teise toetus. Seda protseduuri nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. Euroopa Kohus Euroopa Kohtul on ainuõigus EL aluslepingute tõlgendamiseks. Kõikidele riikidele on Kohtu otsused kohustuslikud. Igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus paluda kohtult abi. Kohtusse kuulub 25 kohtunikku, igast liikmesriigist üks. Kohtunikud nimetatakse ametisse 6 aastaks iga maa valitsuse poolt. Kohtunikud peavad andma vande lahendada kohtuasju sõltumatult oma riigi valitsusest.
rolle. · Otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek. · Olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust. · Mitmetes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. · Mõnedes tundlikes küsimustes on nõutav nii Ministrite Nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi toetus. Seda protseduuri nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. Euroopa Kohus Igal EL-i kodanikul on õigus paluda kohtult abi, sundimaks oma riigi valitsust täitma juriidilisi kohustusi, mis tulenevad EL-i seadusandlusest. Kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL-i õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. EL-i õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes. 13 14
keskkond, arenguabi, tööohutus. Kahe institutsiooni koostöö tähendab, et otsuse projekt läbib kummaski kogus 2 lugemist. Tuleb siiski tõdeda, et erimeelsuste korral jääb peale reeglina Ministrite Nõukogu seisukoht. 4. Mõnes tundlikus küsimuses nagu tarbijakaitse ning diplomite vastastikuse tunnustamise korral on nõutav nii ministrite nõukogu kui ka euro parlamendi toetus. Seda protseduuri nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. Siin saab rääkida ka euro parlamendi reaalsest vetovõimust, sest kui parlament ei nõustu ministrite nõukogus vastu võetud eelnõuga jääb vastav õigusakt vastu võtmata. Euroopa Kohus Kohus jääb tihti tahaplaanile ja näib teiste institutsioonide kõrval vähetähtsama, tegelikkuses on aga just kohus paljudel juhtudel EL integratsiooni mootoriks. Nimelt on Euroopa Kohtul ainuõigus tõlgendada EL aluslepinguid ja sellest tulenevaid seadusakte. See tähendab et kohtu
Kahe institutsiooni koostöö tähendab, et otsuseprojekt läbib kummaski kogus kaks lugemist. Siiski tuleb tõdeda, et peale jääb reeglina Ministrite Nõukogu seisukoht. Mõnedes tundlikes küsimustes, nagu siseturg ja tarbijakaitse, diplomite vastastikune tunnustamine, kultuuri ja tehnoloogia küsimused, on nõutav nii Ministrite Nõukogu kui ka europarlamendi toetus. Seda protseduuri nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. Sel juhul saab rääkida europarlamendi reaalsest vetovõimust, sest kui parlament ei nõustu Ministrite Nõukogus vastu võetud eelnõuga, jääb vastav õigusakt vastu võtmata. 34 Valitsemine ja avalik haldus 8.6 Euroopa Kohus Euroopa Kohus jääb EL-i integratsiooniprotsessis tihti tagaplaanile ja näib teiste institutsioonide kõrval vähetähtis, kuid tegelikkuses on just kohus paljudel juhtudel EL-i
annaabi.ee 
