4. Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani oli Eesti jaotatud Taani, Saksamaa ja Liivi ordu vahel. · Jüriöö ülestõus- 1343 · Liivi sõda- 1558 5. Eestis arenes välja mitu kirikuehituse koolkonda- seda soodustas poliitiline killustatus ja ehitusmaterjal. 6. Läänes Eestisse jõudnud uued ehitustehnilised uuendused olid näiteks müüri, kaarte ja võlvide lubjamördi abil ladumise oskused, ehitajateks olid algselt rändmeistrid oma kaaskondadega, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. 7. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris saab eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti 8. Tallinna vanalinnas asuvad Toomkirik, Niguliste kirik ja Oleviste kirik. Nad kõik muudeti 15.sajandil basiilikaks. 9. Minu kodukandi kirik on ehitatud keskajal (Keila Miikaeli kirik). 10
oma rahva ovatsioonid; kuid juubelduse kasvades tõusis ka ta enesekindlus, veendumus, et rahvas teda armastab. Nende mõne kilomeetri jooksul linnamüürist kapitooliumi, saadetud rahva rõõmuhõisetest, muutus Nero teiseks- Rooma maailmariigi keisriks. Nero lahutas ligi üheksa aastat kestnud abielu ning taasabiellus siis Poppeaga. Öösiti võis orjaks riietatud keisrit kohata Mulviuse silla juures, selles öises armuseiklejate kogunemispaigas, kus Rooma kalleimad prostituudid koos kaaskondadega tegid ahvatlevamaid ettepanekuid ja olid valmis neidsamu vastu võtma. Siis jälle liikus Nero kuni varaste hommikutundideni koos löömameeste kampadega mööda linna tänavaid ja noris vastutulejatega tüli. Nendest löömingutest ei tulnud ta alati võitjana välja- siniseks ja roheliseks pekstuna, pidi keiser vahetevahel oma riigiasjad edasi lükkama, sest oli mõeldamatu end niimoodi avalikkuse ees näidata.-
väga arenenud Burgundia hertsogiriik. Jõukate linnadega Burgundia meelitas kokku kunstnikke nii Saja- aastasest sõjast nõrgestatud Prantsusmaalt ja inglismaalt kui ka Itaaliast. Nii kujuneski Madalmaadel 15. sajandil esimesel poolel uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. Eriti olulised olid Mandri- Euroopa muusikale Inglismaalt tulnud mõjutused. Saja- aastase sõja vallutused tõid 15. sajandi algul paljud inglise ülikud koos oma kaaskondadega mandrile ning inglise õukonnamuusikud tõid kaasa uue väljenduslaadi, mis mandril kiiresti omaks võeti. Kõige iseloomulikum oli laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides, see matkis rahvalikku laulmistava Briti saartel ning varem seda mandril ei tuntud. Siit kasvasid välja kogu uusaegse Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Üks varasem säilinud näide sellisest laulutavast on 13. sajandil üles kirjutatud “Suvekaanon” (“Sumer is icumen in”).
Eestis 13-14.sajandil Ehitati umbes 100 kirikut ja kabelit. Valitsevaks oli Liivimaa ordu, Tartu piiskop, Saare- Lääne piiskop. Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili kujunemist, üheks erinevus põhjuseks oli ehitusmaterjal. Kuni 13.sajandi kekspaigani oli näha arhitektuuris mõningaid romaani stiili tunnuseid. Põhistiiliks oli gootika lihtsustatud variant. See polnud vaesuse märk, vaid kohalike tingimustele vastav lahendus. Ehitajateks olid rändmeistrid kaaskondadega, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. Eestis oli valitsevaks sakraalarhitektuuris neli piirkonda. · Lääne-Eesti ja Saaremaa ehitusmaterjal paas ja dolomiit. Kirikud olid tihedasti asutatud, kindlusliku iseloomuga ühelöövilised, tornid puudusid, kuid hiljem ehitati juurde. · Kesk-Eesti kolmelöövilised kodakirikud, avara ruumimõjuga, salapärased. · Tallinn ja Põhja-Eesti kolmalöövilised kodakirikud. Tallinnas Niguliste,
taanlastega ning edaspidigi loodi suur osa professionaalsest kunstist mitte-eestlaste poolt. Eesti keskaegne arhitektuur saab oma põhilised eesmärgid ja vahendid Läänest,sealt tuli ka kivimüüri,kaarte ja võlvide lubimördi abil ehitamise oskus.Kohalikest materjalidest kasutati palju paekivi,punast tellist ja põllukivi (paekivi Põhja-Eestis ja Saaremaal, põllukivi ja punane tellis Lõuna-Eestis).13 ja 14 sajandil olid ehitajateks põhiliselt rändmeistrid oma kaaskondadega, hiljem aga kohalikud tsunftimeistrid.13 saj keskpaigas esineb veel romaani stiili tunnuseid.13 sajandi lõpus saab valitsevaks gooti stiil.Ristiusu levitajate esimeste ülesannete hulka kuulus ka kirikute püstitamine.Kirikud ja kloostrid on olulised ajastu visuaalsed sümbolid.Ehitamine käis pidevalt kuna tuli ette tulekahjusid,esines sõjapurustusi ning koguduste rikkuste suurenedes tehiti muudatusi ehitustes.Kõige suuremad muutused toimusid linnakirikutes
tõttu näib, nagu rakendaks gooti kunst igas monumendis uusi kombinatsioone. Nende losside taga laienes igasse suunda, kord müüridest palistatuna ja sakilisena nagu kindlus, kord suurte puude varju kadudes nagu linnatagune maja, selle imelise Saint-Poli lossi päratu suur ja mitmekesine piirkond, kuhu Prantsusmaa kuningas võis vabalt ja uhkelt majutada kakskümmend kaks niisugust kuninglikust soost printsi nagu dofään ja Burgundia hertsog ühes kõigi teenijate ja kaaskondadega, arvesse võtmata veel muid suuri isandaid ja keisrit ennast, kui see Pariisi tuli, samuti ka lõukoeri, kellel ses kuninglikus lossis oli oma eriline elamisruum. Lisame veel, et tol ajal koosnes ühe vürsti korter vähemalt üheteistkümnest saalist, paraadsaalist kuni palvetamissaalini, kõnelemata veel muudest galeriidest, vanniruumidest, aurusaunadest ja teistest «kõrvalistest ruumidest», mis ühelgi korteril ei
annaabi.ee 
