TÖÖTAS: - Õpetajana, ajakirjanikuna "Teataja" - Kultuurinõunikuna, vabakutselise kirjanikuna · 1919-1920. a Vabadussõjas Looming - Sensuaalsete ja intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutaja - Ajaluule ja ajastu vastuolude kajastaja 1908. a esimesed värsid 1917. a "Siuru" liikmena laiemalt tuntuks - Esimene luulekogu "Amores" Luule iseloomulikud jooned Musikaalsus Riim Lõuna-Eesti murde sugemed 4 armastust: * Naine Ing- Ingi tsükkel "Kümme kirja Ingile" * Kaasinimene, kannatav inimene- "Ärge tapke inimest" * Jumal- kõiksus, ülistus kõrvuti pilkega "Kõnelused issandaga" * Kodumaa- "Tõmbtuul" Kasutatud allikad: 20.sajandi I poole Eesti kirjandus Eesti kirjandus tekstides Tänan kuulamast!
· Oli abielus luuletaja Ingiga (Hilda Elfriede Franzdorfiga) · 1944 põgenes Saksamaale · 1949 emigreerus USAsse · 1951 suri New Yorgis Long Islandil · Kuulus "Siuru" ja korp! Sakala · Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile · Henrik Visnapuu nimeline kirjandusfondi auhind Esimene loominguperiood · Esimesed värsid 1908. a · Sümbolistlikud ja futuristlikud katsed · Nooruslüürika kolm peamist aineala: · Armastus · Kaasinimene · Jumal Armastusluule · Jõulised ja küllaldased tundeseisundid Nooruklikkud tundeelamused Ärkavaid mehelikke vaiste Pohmeluslikku kiretüdimust Nukrameelset loobumist · Silmapaistvamad saavutused: Lüüriline armastusromaan 10st kirjast Ingile Ajaluule · Talihari" · Ekspressionistlik stiil "Manitsus pühitsusele" ja "Meie aeg" · Keelemuusika ja liialdavad poeetilised kordused · Hoiak isaamaaline ("Kodumaa laul")
1920-ndate lõpust 1930-ndate keskpaigani elas Visnapuu Luunjas, kus pidas oma vanemate talu 1930-ndate keskpaigas kolis naisega Tallinna, kus alustas tööd valitsusametnikuna 22. septembril 1944. aastal põgenes Saksamaale 9.oktoobril 1949. aastal emigreerus Visnapuu USA-sse, kus ta 3.aprillil 1951 suri Visnapuu Saksamaal Looming Esimesed värsid aastail 1908. Nooruslüürika kolm peamist aineala: Armastus kaasinimene Jumal Kirjutas ka hulgaliselt teatrietendusi Noorusaja luule Kiretüdimuslik Nukrameelne Romantiline Isamaaline Sümbolistlik Ekspressionistlik Viisirikas Lõuna-Eesti murrete kasutamine Hilisem luule Looduslik, maalähedane Poliitiline Mõtteluule Isamaaline luule Pagulasluule Visnapuu teoseid... "Ränikivi" (1922) "Maarjamaa laulud" (1927) "Puuslikud" (1929) "Tuulesõel" (1931)
Franzdorfiga) Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile Osales Vabadussõjas Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920) Äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega Esimene loominguperiood Esimesed värsid 1908.aastal Nooruslüürika kolm peamist teemat olid: armastus, kaasinimene ning jumal Sümbolistlikud ja futuristlikud Teine loominguperiood Isamaaluule Armastusluule Mõtteluule Poliitiline võitlusluule Visnapuu luulestiil Luule on viisirikas Lõunaeestilised murdekujud Poeetilised vabaduse Liialdavad poeetilised kordused Tema hoiak on isamaaline Armastusluule Luuletaja kasutab naisenimesid (Maria, Ene, Alaea, Ing) Üks tema silmapaistvamaid saavutusi on lüüriline armastusromaan 10-st kirjast Ingile Tema armastusluulest eristuvad
Võib ju öelda , et elekter omasid ei hammusta. Aga tegelikult see ütlus alati ei kehti. Kui tegeletakse vooluga, siis peab alati kindel olema, et enne kui midagi puutud oled veendunud et, seal elektrit sees pole. Vastutustundlik töösse suhtumine puudutab sel juhul ainult elektriku ennast. Aga kui elektrik läheb lõunale ja jätab tööplatsi laokile ligipääsetavaks teistele on see väga vastutustundetu kaasinimeste suhtes Sinna võib sattuda laps või mõni kaasinimene kellel ohust aimugi pole. Nii võivad nad midagi valet puudutades surma saada. Siduv blokk-ametid räägitud ,Nüüd halvad harjumused Inimese, mis ameteid nad ka ei pea, peavad suhtuma vastutustundega oma töösse ja ka kaasinimestesse. Alati tuleks arvestada teiste inimeste olemasoluga enda kõrval. Suitsetamine Suitsetamine mittesuitsetajate kõrval, või laste juuresolekul on samuti ülimalt vastutustundetu.. Vastutustundetud on noored naised, kes suitsetavad
sotsiaalses suhtluses, nad rikuvad sageli sotsiaalsele suhtlusele vajalikke distantsinorme, põhjustades nii ebamugavustunnet suhtluskaaslases. Teistel jällegi on probleeme käitumisega intiimsetes ja personaalsetes tsoonides, kuna nende nö. “isiklik mull” on tavapärasest suurem ning nad ei suuda taluda kaasinimeste lähedust. Enamasti inimesed ei teadvusta endale neid protsesse, mis tingivad ühe või teise distantsivaliku eri situatsioonides. Tajume küll, kas kaasinimene on (liiga) lähedal või kaugel, kuid me ei tea isegi täpselt, miks me teatud asetusele vastavalt reageerime: kas meie reaktsioone mõjutab teise inimese hääletoon, asend või kaugus? Või sõltub meie reaktsioon hoopiski kindlast indiviidist? Selguse saamiseks tuleb teha vaatlusi pikema aja jooksul mitmetes situatsioonides, fikseerides sealjuures iga väiksemagi muutuse. Näiteks, teise inimese kehasoojuse tunnetamine või selle tunnetuse puudumine näitab ära piiri intiimse ja
vajaduste ja huvide suhtes. Esinemise katkestamisel lausu: ,,Ma saan aru, et sa tahaksid väga oma arvamust avaldada, aga palun luba mul lõpetada.'' 3. Eskaleeruv kehtestamine. Pressingmüüki harrastavale helistajale võiks vastata: ,,Ma juba ütlesin teile, et s e d a ajakirja ma ei soovi tellida.'' Mida intensiivsemalt kedagi veenda, mõjutada, arvustada, kontrollida, seda suuremaks kujuneb oht, et kaasinimene näeb meie initsiatiivis enda õiguste kärpimist. 4. Vastanduvalt kehtestamist kasutatakse juhul kui kellegi sõnad on vastuolus tema kehakeeles väljenduvate tunnetega, suunates iseenda sõnumi siis rohkem teise inimese kehakeeles öeldule kui tema sõnades väljendatule. 2 OSKUS ÖELDA EI Kehtesamisel peetakse oluliseks kindlameelse, ent samas heasoovlikus toonis keeldumise ja eriarvamusele jäämise oskust. P. Breitman ja C. Hatch (2001) rõhutavad, et õppides ütlema ei
teise isiku vajaduste ja huvide suhtes. Esinemise katkestamisel lausu: „Ma saan aru, et sa tahaksid väga oma arvamust avaldada, aga palun luba mul lõpetada.’’ 3. Eskaleeruv kehtestamine. Pressingmüüki harrastavale helistajale võiks vastata: „Ma juba ütlesin teile, et s e d a ajakirja ma ei soovi tellida.’’ Mida intensiivsemalt kedagi veenda, mõjutada, arvustada, kontrollida, seda suuremaks kujuneb oht, et kaasinimene näeb meie initsiatiivis enda õiguste kärpimist. 11 4. Vastanduvalt kehtestamist kasutatakse juhul kui kellegi sõnad on vastuolus tema kehakeeles väljenduvate tunnetega, suunates iseenda sõnumi siis rohkem teise inimese kehakeeles öeldule kui tema sõnades väljendatule. 3. KOKKUVÕTE Alguses, kui ma enesekehtestamise kohta üldse uurima hakkasin, ei olnud mul aimugi, et enesekehtestamise oskus on nii oluline inimese elus
Existieren – eksisteerima Stattfinden – aset leidma Bald – peagi Das Ayssehen – välimus Die Persöhnlichkeit – iseloom Das Haar, -e – juus, karv Die Frisur, -en – soeng Das Auge, -n – silm Die Nase, -n – nina Das Kinn, -e – lõug Der Hals, -“e – kael, kurk, kõri Das Gesicht, -er – nägu Das Ohr, -en – kõrv Der Mund, -“er – kõrv Der Mund, -“er – suu Die Lippe, -n – huul Der Bart, -“ e - habe Der Mitmensch, -en – kaasinimene Spitz – teravder Kärper, - - keha Die Brust, -“e – rind Die Figur, -en – figuur Doe Schulter, -n – õlg Das Herz, -en – süda Der Rücken, - - selg Die Hüfte, -n – puus Schwarzfarig – mustapäine Gemütlich – mugav Die Kontaktlinsen – kontakt läätsed Weich – pehme Dezent – viisakas Die Erde – maa, maapind, muld, Maa Die Sonne, -n – päike Der Planet, -en – planeet Das Süstem, -e – süsteem Das Sonnensüstem, -e – päikesesüsteem
annaabi.ee 
