Vanem rahvalaul ehk regilaul Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: tekst, viis, esitus Regilaulu teksti aluseks on regivärss:iga laulurida koosneb kaheksast silbist Regilaulu tekstile on omane samade mõtete kordus ja algriim Regilaulu viis on lühike, väikese ulatusega, kõnelähedane. Ühe viisiga lauldi paljusid erinevaid tekste. üherealised üks alustab, teine kordab kaherealised eeslaulja laulab esimese rea, koor kordab teise rea lühikest refrääni kaske, kaasike, marti, katri, kadriko, jaaniku, üles- värsirea lõpus. Regilaule esitasid peamiselt naised, Lääne-Eestis mehed tunti ka üksilaulu, kahelaulu ja kahe koori laulu. · Lüroeepilised laulud Jutustava sisuga, kus esikohal on lood perekonnast või fantaasial põhinevad laulud. · Tähtpäevalaulud · Töölaulud · Pulmalaulud · Kiige-, mängu-, tantsulaulud · Laulud kodust ja lapsepõlvest · Lastelaulud
· Helikõrguste Tekstis esineb tõlkeid ja omaloomingut. intoneerimine Väheneb vahetu teksti loomine esituse käigus · Regiviisid (e väheneb impro.) üherealised LÕPPRIIM: · Lõuna-Eestis võib · värsirida lõppeb kõlalt lisanduda lühike refr. (kaasike, sarnaste sõnadega. kiigele, leelo) Värsiridades on kindel silpide ja rõhkude arv. · regilaul valdavalt kirjakeele kasutamine ühehäälne sündmuste areng on tekstis kiirem · Setumaal esineb VIIS: mitmehäälsust - üleminh. KILLÕ, alumineh
Regilaulul on esikohal sõnad, kus muusika pidi suurendama ilmekust. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm oli 8-silbiline ja kus igale silbile vastab vaid üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori (ansambli) vaheldumise põhimõttel, mis tähendab 1 laulab ees, teised kordavad sama.Regilaulu viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Rütm on vähe vahelduv. Tihti kasutatakse pikendatud lõppheli ja refrääni, mis on 1-2 sõnalised (üles, kaasike, kaske, maie,helele). Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, erandiks on setu regilaul. Ilusat pilti võib silmitseda ükskõik kui kaua. Pildi vaatamisel ei ole algust ega lõppu. Kujutame ette, et on olemas nii suur pilt, mida korraga ei saagi üleni vaadata. Sellel hiiglasuurel pildil on tohutult palju asju. Seda pilti pole maalinud üks inimene, vaid sajad ja tuhanded inimesed. Mõni maalis rohkem, mõni vähem; mõni tegi ümber selle, mis teine juba enne oli teinud
nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Laul on väga lüüriline ja meeldiva kõlaga. Ja laul on väga võimas, lausa nii võimas et tekitab külmavärinad. Laul räägib jällegi isamaast nagu paljud teised laulud. Laul on aeglane, kuid tekitab rahuliku tunde ja see laul meeldib mulle. Ta lendab mesipuu poole Peep Sarapik / Juhan Liiv ,,Ta lendab mesipuu poole" on omaette refräänisõna nagu ka näiteks kaasike, kaanike, kaske või midagi taolist. Üks eluaegne viga on see, et veerandnoot on alati väljapidamatu. Nagu ka paljud eelmised laulud räägib see isamaast. Väga meloodiline ja võimas laul. Laul pole väga aeglane, aga meeldub väga, kuna on võimas ja tekitab väga hea tunde ning see on ka mul üks lemmikumatest. 7 Kasutatud kirjandus Laulud ,,Koit": Autorid + looming - http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/
Ida- ja Lõuna-Eestis tuleb ette siserefrääni, kus refräänsõnad on värsirea sees (lätsi mõtsa, joo, hommukulla, joo). Lääne-Eesti refräänid on hilisemad ja levinud sinna Lõuna- Eesti lauludest. · Refrääni lõpusilp asub harilikult viisi alumisel helil ning on teistest pikem. · Refräänsõna on sisuliselt seotud laululiigi ja vastava toiminguga, see on enamasti mingi nimetus või käsk. Näiteks öeldi refräänsõna üles lõikuslauludes põllule; kaasike (lühenenult kas´ke) tähendas pulmalauludes pulmalaulikut, hiljem levis see (eriti Pärnumaal) ka muudesse laululiikidesse. · Valdavalt ühehäälse laulu kõrval esineb ka mitmehäälsust. Sangastes, Karulas, Kanepis ja mujalgi oli tuntud madala burdoonse saatehäälega esitus, kus alumine hääl püsib põhihelil (ja selle naaberhelil.)· Omapärane mitmehäälsus on setu lauludes, kus eeslaulja viisi kordab või jätkab koor
annaabi.ee 
