A esiveoga B tagaveoga 1.mootor,2. veovll3.automaatkast4.kardaanlekanne5.pealekanne AKK 4HP20 1soojusvaheti,pidurid,sidurid,vahevllisuurem hammasratas,parkimislukusti hammakas,differ,hdrotrafo kiguvalitsa asend. 3N71D AKK pikki asetusega kigkast ja selle ehitus. 1hdrossteemi li pump 2reaktori vabajooksu sidur 3.reakor 4.turbiin ratas. 5 pumpratas 6.esimene sidur 7.lintpidur 8. tagumine sidur 9. esimene planetaar lekanne 10.tagumine planetaar lekanne. 11.tagumiseplanetaarlekande kaasavedaja 12. mitmekettaline pidur 13.vabajooksusidur 14.parkimislukusti 15. veetavvll 16. tagumine kroom hammasratas 17. hine pikese hammasratas 18. satelliithammakas 19.esimese planetaarlekande kaasavedaja 20. esimese planetaarlekande kroomhammasratas 21. vedavvll (on henduses turbiin rattaga) Mitmes osast koosneb planetaarlekanne? 1 kroomhammasratas 2 kaasavedaja 3 satelliidid 4 pikese hammakas 5 pidur vi sidur Esiveoga AKK, A HDROTRAFO 1.vedavvll 2.hdrotrafo kest(pumpratas kinnitub hooratta klge) 3
-tsentreerimispink MP71;Otsfreesid 2240-0201, Ø125, Meh1 1 10 000 1 3 Ei T30K4, 2tk; Tsentripuurid 2621-1601, Ø7, P18, 2 tk 1.Tooriku paigaldamine pinki(prismade vahele) käsitsi vastu otspiirajat (mahavõtmine) 2.Tooriku freesimine pikkusmõõtu L=142 3.Tsentriavade puurimine 015 Treipink 16K20; Kaasavedaja; Treiterad koostatavad, T30K4, Ttk 2,24 Tev 0,07 Kooriv treimine = 45° Tp 1,22 Ta 0,73 Meh2 1 10 000 1 2 Jah-ga 1.Tooriku paigaldamine(mahavõtmine) tsentrite vahele käsitsi vastu otspiirajat.Detailile kinnitada(maha võtta) kaasavedaja.
Keera töödeldavat detaili käega ringi ja kontrolli, kas see on tsentrite vahel kindlalt kinni ning pöörleb vabalt. Jälgi, et treitav detail ei puutuks vastu peitli tuge ega sängi. 16 17 Peitli hoidmine ja käsitsemine Treimise ajal on võimalik treipeitlit käes hoida kas pealt- või althaardega, seejuures haarded võivad olla nii parem- kui vasakpoolsed. Vasakpoolse haarde korral tuleb seista kaasavedaja tsenterpuki juures ja hoida peitlit terakehast vasaku käega. Vasakpoolset pealthaaret on raske kasutada nende pinkide juures, kus mootor asub vahetult sängi juhtpindadel või kui toorik on kinnitatud tsentreerivasse padrunisse. Lõiketera edasiliikumist nimetatakse ettenihkeks. Silindrilise välispinna treimisel kasutatakse pikiettenihet. Ettenihke suund võib olla seejuures nii parem- kui vasakpoolne. Tooriku otspindade tasandamisel, sisse- ja läbilõikamisel, kumer-, nõgus- ja
näeme, et vabaduse arvel väljastatav pöördemoment samavõrra väheneb. Põllumajandustraktoritel neid enamasti ei kasutata. 31. Automaatkäigukastid. Planetaar- ehk satelliithambumine tähendab seda, et ülekande vedav ja veetav hammasratas on paigutatud teineteise sisse ning neid ühendavad omavahel vahe- ehk sateliithammasrattad, mis on kui planeedid tiirlemas ümber kesk- ehk päikese- hammasratta. Need omakorda pöörlevad kaasavedaja telgedel. Kogu ülekanne saab töötada ainult ühel tingimusel: üks planetaarmehhanismi lülidest, olgu see vedav, vahe või veetav, peab seisma paigal ehk olema pidurdatud. Ülekannet on võimalik kasutada kuuel erineval tööreziimil, mis kõik mingil moel muudavad veetava lüli pöörlemist vedava lüli suhtes. Niipea aga kui ühendatakse kaks suvalist lüli omavahel, teisiti öeldes tehakse nad koos pöörlevateks,
mida surub vastu liikumatuid kontakte kooniline keerd- Joon, 63. Kesklülitid; a -- M>K'i kesklüliti; b -- «Jawa» kesklüliti; l -- plastist alusplaat; 2 -- liugkontakt; 3 -- keerdvedru; 4 -- võtmepuks; 5 -- kaas; 6 -- kesklüliti võti; 7 -- plastist tõukur; 8 -- süütelüliti kontaktid; 9 -- käigukasti neutraalseisu kontroll-lambi pesa; 19 -- aku laadimise kontroll-lambi pesa; 11 -- valgustuse ümberlüliti käepide; 12 -- lüliti lukk; 13 -- kaasavedaja; 14 -- kontaktrõngas; H, B, 3>, H, 3C, CC, 56 ja 61 -- klemmid 8 Mootorrattad 11 3 112 vedru. Plaati pööratakse MJKri kesklülitis süiitevõtmega, mille hammas läheb sissevajutamisel rootori õõnsa telje väljalõikesse. Võtme asendit lülitis fikseerivad kaks ved- ruga koormatud kuulikest
annaabi.ee 
