Ta tajus, et kangelasi ei tule otsida sõdadest, vaid kõikjalt: raudteesildadelt, hoonetest.. (kõik erinevad töölised on omamoodi kangelased). Tavalised inimesed ongi meie kangelased. Mida peab James „sisemisteks ideaalideks“? Sisemised ideaalid on teiste inimeste elus need saladused, milleni me peaaegu kunagi tungida ei suuda, ehkki midagi inimeses võib meile sageli märku anda, et need on olemas. Sisemiseks ideaaliks võib olla enda proovile panemine, kaasatundva arusaama arendamine kaasinimeste suhtes, ideaalid, mis seotud partneri ja lastega, klassitruudus. Inimestel erinevad sisemised ideaalid. Miks ei püstitata James’i arvates mälestusmärke metrooehitajatele? Tavalisema töölise elu tühjus ja madalus seisneb tõsiasjas, et seda ei pane liikuma ideaalsed sisetunded Mille nimel tavalised töölised taluvad valusid, ületunde, ohte..? Et teenida välja söömaaeg, voodikoht ning alustada järgmine päev uuesti ja viilida nii paljlu kui võimalik
Ühtäkki tundis ta suurt sümpaatiat tavaliste inimeste tavalise elu vastu: pidas vooruseks töökust. Ükski teine voorus ei ole nii ehtne. Tavalised inimesed ongi meie kangelased. · Mida peab James ,,sisemisteks ideaalideks"? Sisemised ideaalid on teiste inimeste elus need saladused, milleni me peaaegu kunagi tungida ei suuda, ehkki midagi inimeses võib meile sageli märku anda, et need on olemas. Sisemiseks ideaaliks võib olla enda proovile panemine, kaasatundva arusaama arendamine kaasinimeste suhtes, ideaalid, mis seotud partneri ja lastega, klassitruudus. Inimestel erinevad sisemised ideaalid. · Miks ei püstitata James'i arvates mälestusmärke metrooehitajatele? Tavalisema töölise elu tühjus ja madalus seisneb tõsiasjas, et seda ei pane liikuma ideaalsed sisetunded. Mille nimel tavalised töölised taluvad valusid, ületunde, ohte..? Et teenida välja
kaevandustest jne. Niipea, kui James seda mõistis, täitis teda enneolematu sümpaatialaine tavaliste inimeste tavalise elu vastu. 3. Mida peab James ,,sisemisteks ideaalideks"? Niisugused ideaalid teiste inimeste elus kuuluvad nende saladuste hulka, milleni me peaaegu mitte kunagi tungida ei suuda, ehkki miski võib meile inimeses märku anda, et need on olemas. Taoliseks ideaaliks võib olla enda proovile panek, kaasatundva arusaamise arendamine teiste inimeste suhtes, klassitruudus või ideaalid, mis on seotud naise, lastega. 4. Miks ei püstitata James'i arvates mälestusmärke metrooehitajatele? Tavalise töölise elu tühjus ja madalus seisneb tõsiasjas, et seda ei pane liikuma niisugused ideaalsed sisevedrud. Töölised taluvad ületunde, ohtu, tervisehädasid vaid selle nimel, et teenida välja leivaraha ja magamiskoht. See ongi põhjus, miks ei püstitata ausambaid metrooehitajatele, kuigi linnad on
Äkitselt tundis James sümpaatiat täiesti tavaliste inimeste elude vastu. Ta pidas vooruseks töökust, sest mitte ükski teine voorus pole niivõrd ehtne. Kangelased ongi meie ümber-täiesti tavalised inimesed. Mida peab James ,,sisemisteks ideaalideks"? James peab sisemisteks ideaalideks teiste inimeste eludes olevaid saladusi, milleni me põhimõtteliselt mitte kunagi tungida ei suuda, kuigi midagi inimeses võib meile tihti teadvustada nende olemasolu. Enda proovile panemine, kaasatundva arusaama arendamine kaasinimeste suhtes, ideaalid mis on seotud naise ja lastega, ning kahtlemata oli paljudel ideaaliks klassitruudus. Ühtset vastust ei olegi. Mida rohkem inimesi, seda rohkem erinevaid ideaale. Ideaal peaks olema intellektuaalselt mõistetav. Selle olemasolust peaksime olema teadlikud. Ideaal peaks sisaldama uudsust (vähemalt selle jaoks, keda see ideaal haarab). Miks ei püstitata James'i arvates mälestusmärke metrooehitajatele? Metrooehitajatele ei
See on skepsis, mis kõige puhtamal kujul väljenduse leiab romaanis ,,Ma armastasin sakslast" majaperemehe puhtsüdamlikus, kurvas tunnistuses naise pärimisele: ,,Inimene tahab ometi elada, inimene peab ometi elama! Või ei pea sinu arvates?" - ,,Ei mina tea, mida see inimene siin ilmas peab või ei pea." Inimesed ise pole selles eluväärtuste puudumises sugugi süüdi, seepärast isegi pahupidi koomilistena saab neisse suhtuda ja neid käsitella kaasatundva heasoovlikkusega. Ja et oma üldist raskemeelset elutunnet, oma relatiivsuseusku vastuvõetavaks teha, rakendab Tammsaare aforistlikku, veidralt lõbusat mõttemängu, mis nagu palsam peab mahendama tema enda poolt loodavaid haavu. E. Raudsepp August Gailit (1891-1960) August Gailit sündis 9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel ja suri 5. november 1960 Rootsis
annaabi.ee 
