Character 1. Iseloom character 2. Kaasatundev sympathetic 3. Sõbralik friendly 4. Ebasõbralik unfriendly 5. Lahke kind 6. Mittelahke unkind 7. Kena nice 8. Meeldiv pleasant 9. Heasüdamlik, suuremeelne generous 10. Kohutav, õudne horrible 11. Ebameeldiv unpleasant 12. Õel, kade mean 13. Optimistlik optimistic 14. Pessimistlik pessimistic 15. Muretu, rahulik easy-going 16. Pinges, närviline tense 17. Tundlik, hooliv sensitive 18. Tundetu insensitive 19. Aus honest 20
oli siis et see Oidipus oli kunagise valitseja ja tolle naise poeg. Oraakel vms. ennustas, aga et nende poeg tapab isa maha ja abiellub naisega, mistõttu nad tahtsid lapsest vabaneda. Karjane, kes lapse koksama pidi, hakkas kaasa tundma ja andis teisele karjusele, et too viiks kuskile ära. Kaugel siis võetigi ta ühte perre ja kunagi karjamaal hullates koksas ta teepeal kunni maha ja see kaasatundev karjane jooksis minema. Pmst siis ta päärsis linna ja sai kunniks ja abiellus oma emaga. Sellele järgnes ilge jamamine ennustaja, naise ja sõbraga kes oli Keros (vms.) ja Oidipus arvas, et ennustaja oli Kerosega tiimis. Seda arvas ta, kuna ennustaja rääkis umb. et ta leiab endast vaenlase jms. aga kuna peategelane on alati mingi idi, siis ta ei saand vihjete põhjal aru et ta ise oligi tapja
- kaitstuse vajadus (tunda abi, toetust ja vajadus olla mõistetud); - korravajadus (plaanipärasus, kord asjades ja tegemistes) - kuuluvuse vajadus (sõpruse, koos tegutsemise ühinemise järele); - saavutusvajadus (edu, endast parima andmine); - sõltumatuse vajadus (iseseisvus, olla sõltumatu otsuste tegemisel); - teiste aitamise vajadus (hoolitsusvajadus, aidata, toetada, olla sõbralik ja kaasatundev); - teiste mõistmise vajadus (analüüsida teiste motiive, mõista, kuidas nad end tunnevad); - vajadus muutuste järele (proovida uusi ja erinevaid asju, muuta ja muutuda); - vajadus viia asjad lõpule (teha lõpuni, selguse ja lõpetatuse järele); - väljapaistmise vajadus (olla tähelepanu keskpunktis, rääkida endast, silma paista) Maslow vajaduste liigitus: - füsioloogilised vajadused (toit, uni jne); - turvalisusevajadus (olla kaitstud)
Platon. 4 suurt küsimust, millele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused (Portis 1998 Political Theory from Plato to Marx: 9-11): 1) küsimus inimloomusest, mis on inimesele kui liigile eriomane? Inimeseks olemine seisneb potentsiaalsuses ja realiseerumises. Ka ratsionaalne valik on inimeses potentsiaalselt olemas? Mis õigused on inimesel? Inimene on poliitiline olend (Aristoteles), usklik loom (Burke), isekas ja omahuvi järgiv (Hobbes ja Locke), kaasatundev (Rousseau), loovalt töötav (Marx), tugev, teotahteline ja ennast kehtestav (Nietzsche) 2) küsimus individuaalsete huvide lepitamisest ühiskondlike huvidega, sotsiaalsest solidaarsusest. Kuidas ja miks tekib ühiskond? Kui inimesed lepivad kokku teatud ühishuvides ja nõustuvad piirama oma ühiskonna-eelset vabadust (sõlmivad ühiskondliku leppe), siis kus lõpevad inimvabaduse piirid? Kas ja milles peaksid inimesed ühiskonnas olema võrdsed
"Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse päritolust" Rousseau esimene oluline teos on "Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse päritolust" (Discours sur l'origine de l'inégalité parmi les hommes). Rousseau väitis selles, et inimestevaheline ebavõrdsus on tulnud kunstide ja teaduste arengust, kuna see on tekitanud inimestes ülbust ja üleolevust ning seetõttu on kadunud inimese algne, looduspärane/loomupärane loomus, mis oli heatahtlik ja teisele inimesele kaasatundev/halastav. Selleks, et näidata, kuidas teaduste ja kunstide areng inimloomust on laostanud ja kuidas ebavõrdsus ei ole loomulik, läheb Rousseau tagasi inimkonna arengu päris algusesse. Rousseau väidab, et metsik inimene oli tänapäevase inimesega võrreldes palju targem ja võimekam ning inimeste vahel ei olnud algselt ebavõrdsust, vaid oli võrdsus ja lugupidamine. Rousseau väidab ka seda, et kõik teised filosoofid, kes on varem rääkinud looduslikust seisundist
Kommunistlik ideoloogia oli Baltimaade rahvastele sama vastumeelne ja valelik kui okupatsioon tervikuna. Kommunistlikku ideoloogiat tegi okupeerinud võim, püüdes samal ajal rahva mälu kustutada. Korduvad repressioonid, kultuuriväärtuste, autorite, muusikute, ajakirjanike ja teadlaste hävitamine kõnelesid rohkem kommunismist kui mõni loosung või doktriin. Tekkis nn redise-fenomen pealt punane, seest inimlik, tavainimesele kaasatundev, samas ideoloogiliselt heaks kiidetud vorm. Nõukogude-aegseid ajakirjanikke võiks jaotada nelja rühma: 1. Küünilised konformistid tegid nalja ametliku ideoloogia üle, tegutsesid põhimõttel, mida halvem, seda parem, nautides süsteemi narrust ja absurdi. Vabanemise järel on neil raske, kuna nad ei ole harjunud siiruse ja usaldusega, nad jätkavad absurdi jälgimist uue võimu tegudes, demonstreerides oma sõltumatust. 2
annaabi.ee 
