Seda tõestab ka näited suure emakese-kodumaa vennasrahvaste vankumatus stalinistlikus sõpruses omandatud vabaduse ja õnne looja nime ja kes on taas ühendatud oma emakese Ukrainaga. Ainsuse kaasaütlevat käändevormi kasutati 4 korral, nt hiljem aga 117, 140, 155 ja lõpuks 158% viljakust võrreldes oma emaga ja elan oma vana emaga kahekesi ning säilitavad sideme oma emaga – rahvahulkadega, kes nad on sünnitanud, toitnud ja kasvatanud. Kahel korral esines see kaasasolu tähenduses, ühel korral võrdlusena. Ülejäänud käändevorme oli üksikuid: osastavat vormi 4 korral (nt puudutas ta maad – oma ema, kes ta oli sünnitanud ja Nad ei armasta oma karmi ema sugugi vähem!), nimetavat 2 korral (nt kallis emake, jäta riidlemine), sisseütlevat 1 korral (nt ta oli eriliselt kiindunud oma emasse), alaleütlevat 1 korral, alalütlevat 1 korral ning alaltütlevat 1 korral. 2.2.3.1990. aastate ajakirjanduskeele vasted 1990
ilmaolu kui omadust, nt (ilma) prillideta mees, kooreta kohv. Viimases tähenduses tuleks püsiva ilmaoleku korral eelistada tu-liidet, vrd sabata ahv (ahv, kes on jäänud sabast ilma), sabatu ahv (ahviliik, millele on tunnuslik saba puudumine). Nagu toodud näidetest näha, võib ilmaütleva käände vorm esineda samades tähendustes ka koos eessõnaga ilma. Ilmaütleva käände tunnus on ta. Kaasaütlev kääne Kaasaütleva käände abil väljendatakse eelkõige: a. koos- või kaasasolu (sageli võib selles funktsioonis kaasaütleva käände vormile eelneda eessõna koos), nt Mari läks (koos) Jüriga kinno; b. vahendit (lähedaselt kaassõnaühendile 'nimisõna omastava käände vorm + abil'), nt Mees kaevas labidaga maad. Lisaks sellele kasutatakse kaasaütlevat märkimaks: c. viisi või seisundit, nt Tüdruk vaatas neid mõtliku näoga; d. aega, nt Selle töö saan ma kahe päevaga valmis.
d) ilmaolu kui omadust, nt (ilma) prillideta mees, kooreta kohv. Viimases tähenduses tuleks püsiva ilmaoleku korral eelistada tu-liidet, vrd sabata ahv(ahv, kes on jäänud sabast ilma), sabatu ahv (ahviliik, millele on tunnuslik saba puudumine). Nagu toodud näidetest näha, võib ilmaütleva käände vorm esineda samades tähendustes ka koos eessõnaga ilma. Ilmaütleva käände tunnus on ta. Kaasaütlev kääne Kaasaütleva käände abil väljendatakse eelkõige: a) koos- või kaasasolu (sageli võib selles funktsioonis kaasa-ütleva käände vormile eelneda eessõna koos), nt Mari läks (koos) Jüriga kinno; b) vahendit (lähedaselt kaassõnaühendile ’nimisõna omastava käände vorm + abil’), nt Mees kaevas labidaga maad. Lisaks sellele kasutatakse kaasaütlevat märkimaks: c) viisi või seisundit, nt Tüdruk vaatas neid mõtliku näoga; d) aega, nt Selle töö saan ma kahe päevaga valmis.
Raamatu lõppu on paigutatud lühike alamsaksa märkus Eesti murrete kohta: eesti k pole kõikjal sama. Iseloomulikud jooned: säilinud katkendeis on üle 200 sõna. Silmapaistev on ortograafia varieeruvus. Kirjaviisis on säilinud alamsaksa jooned. E = vokaalipikendus, i ja j asemel y, ä asemel e, u asemel v ja w, ö ja o asemel õ. Kasutatakse võõrtähti. Sisekaolised vormid. Genitiivi lõpp n on säilinud. Kaasasolu väljendab postpositsioonikonstruktsioon. Võrdluse tunnus on mb. Tu-karitiivid käänduvad. Imperatiivi ainsuse 2. pöördes tüve lõpus k, mitmuse 2. ja 3. pöördes t. Eitusverb pöördub. Ma/-me esineb teonime mine tähenduses. Adverbides säilinud possessiivrudimendid. Põimuvad Eesti ida murded, Virumaa ja läänelikud jooned. 1551 kirikuraamatu Hans Susi tõlge. Masing oletas, et Susi on tõlkinud perikoopide ja lauluraamatu eesti keelde, mis pole kumbki säilinud
c) viisi või seisundi puudumist, nt Ta vaatas mulle (ilma) vihata otsa. Jüri sõi (ilma)isuta; d) ilmaolu kui omadust, nt (ilma) prillideta mees, kooreta kohv. Viimases tähenduses tuleks püsiva ilmaoleku korral eelistada tu-liidet, vrd sabata ahv(ahv, kes on jäänud sabast ilma), sabatu ahv (ahviliik, millele on tunnuslik saba puudumine). koos eessõnaga ilma. Ilmaütleva käände tunnus on ta. Kaasaütleva käände abil väljendatakse eelkõige: a) koos- või kaasasolu (sageli võib selles funktsioonis kaasa-ütleva käände vormile eelneda eessõna koos), nt Mari läks (koos) Jüriga kinno; b) vahendit (lähedaselt kaassõnaühendile ’nimisõna omastava käände vorm + abil’), nt Mees kaevas labidaga maad. c) viisi või seisundit, nt Tüdruk vaatas neid mõtliku näoga; d) aega, nt Selle töö saan ma kahe päevaga valmis. Kindlate verbide rektsioonilise laiendina väljendab kaasaütlev kääne:
annaabi.ee 
