Sotsiaalsed rollid. Käitumisviiside kogumit, mis teatud positsioonis olijatele kohane on, nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Rolle võiks jagada kestvateks ja ajutisteks , perekondlikeks ja ametlikeks, kaasasündinud ja omandatuteks. Staatus grupis. Liikmed Ülesandele orienteeritud grupi liikmeid võib jagada algatajateks ja kaasaminejateks. Algatajad algatavad vestluse, edastades endale teadaolevaid fakte, jagades asjakohast informatsiooni või kogemusi ning avaldades oma arvamust. Kaasaminejad kuulavad ja reageerivad, tehes kuuldust kokkuvõtte ning arendades teemat edasi. Nad annavad informatsioonile hinnangu, vaevad ettepanekuid ja esitavad küsimusi Grupiprotsesside edenedes on liikmed kord algatajad , kord kaasaminejad. Kumbki roll pole teisest tähtsam ning mõlemad on vajalikud, et grupp areneks. Grupiliikmete rollid võivad tasakaalust väljuda. ENESEHINNAG
3) Määrake loomulikud tagajärjed. Plaan muutuse saavutamiseks: 1) Otsene palve. 2) Kiitus. 3) Kauplemine. 4) Mõlema huvid. 5) Verbaalne ja mitteverbaalne tänuavaldus. 6) Tagajärjed. Väiksed grupid Ülesandele orienteeritud grupis olek nõuab erioskusi, sest grupi probleemi lahendamine asetub grupi liikmete isiklikest vajadustest ja tegevusplaanidest ettepoole. Rollid: 1) Liikmed - algatajad ja kaasaminejad. 2) Juhid. Tõhusa grupisuhtluse tõkked: 1) Agressorid. 2) Lüüasaamispoliitika pooldajad - tunnevad, et probleem on ületamatu ning lahendust pole. 3) Tähed. 4) Jutupaunikud. 5) Klounid. 6) Kamandajad. 7) Jonniajajad. 17 Et grupi töö oleks edukas: 1) Pange paika grupi eesmärk. 2) Tehke kindlaks oma seisukoht. 3) Kuulake. 4) Lööge kaasa. 5) Säilitage külma verd. Mida peaks juht grupi nimel tegema: 1) Sõnastage grupi eesmärgid.
Alguses suhtuti üsna ettevaatlikult (Pariisi rahukonverentsile ei kutsutud). Pärast seda, kui saadi aru, et NV on püsivam nähtus, siis asuti rohkem Venemaast eraldunud uusi väikeriike tunnustama. Uute riikide puhul oli 2 julgeolekuriski: Nõukogude Venemaa ja Saksamaa (20. oli suhteliselt nõrk ja seega ka risk väike). 1924. aastal 1. detsembril üritati Eestis riigipööret kohalikud kommunistid + Venemaa omad, kes salaja üle piiri tulnud. Õnnestus leida ka mõned kaasaminejad ja üritati siis üle võtta strateegilisi punkte (Balti jaam, (sõja)lennujaam, postkontorid). Mässajatel olid ka osa toetajaid sõjaväeosades, kus üritati ka sõdureid enda poole saada, aga siiski kukkus läbi. 20. aastate alguses tehti Balti liidu moodustamise katse (So, E, Lä, Le, Po). See aga kukkus läbi. Soome hakkas end identifitseerima rohkem põhjamaana. Leedut ja Poolat oli raske ühe "laua" taha saada, kuna Poola oli hõivanud Vilniuse ja Vilniuse piirkonna, neil oli
Kultuuriväljal oma väärtusega on pigem vastupidine. · Kultuuri välja väärtusskaala on ümber pööratud Korralikul luuletajal on tingimata tuberkuloos ja sureb vara, korralik kultuuritegelane elab katusekambris ja on võlgades, sööb mida tuttavad välja teevad ning selle kaudu on kindlustatud, et tegemist on huvitava ja olulise kunstniku, luuletajaga. Hukka on mõistetud bestsellerite autorid, populaarkulutuuri maitsega kaasaminejad sest tõsiväärtuslik kultuur sünnib nii, et ta majanduslikest ja poliitilitest reaaliatest ei hooli. Sellel kultuuriväljal tehakse kokkuleppe, millised tekstid saavad tõelise väärtustamise omaseks ja millised mitte. · Kultuuri väljal dikteerib oma tahet ,,sümboolne kapital" vastandatuna majanduslikule või poliitilisele kapitalile. Sümboolne kapital on samasugune nagu majanduslikud kuid see teenitakse sellega, et teenitakse tõelisi
vastu. Hispaanias korraldati 16. sajandi teisel poolel enam kui 100 avalikku autodafeed ketserite põletamist, kus korraga heideti tuleriidale 8090 inimest. Inkvisitsioonist sai kuningavõimu tööriist: inkvisiitorid olid juba 16. sajandil reeglina mitte enam teoloogid vaid juristid. Eelkõige langesid inkvisitsiooni ohvriteks usku vahetanud juudid ja moslemid, hiljem juba ka reformatsioonivooludega kaasaminejad. Üle 100 tuhande juudi ja moriski (ristitud maurid) saadeti Felipe II ajal maalt välja. Hispaanlastel keelati välismaa ülikoolides õppimine eranditeks olid vaid Bologna ja Rooma. Kuigi enamus hispaanlasi kartis inkvisitsiooni, kardeti veelgi rohkem ketserlust. Kuninga uueks residentsiks sai Madrid. 1563 alustati kloosterpalee El Escorial ehitamist. Kõrgaadli hoidis Felipe II õukonnast eemal, suheldes vaid kõige lähemate usaldusalustega.