Paribus). See ühendab tasakaalupunkte erinevate sissetulekutasemete korral. Näitab I muutuste mõju tarbimisvalikutele. Normaalkauba sissetuleku-tarbimise kõver on positiivse tõusuga (sissetuleku suurenedes kasvab ka kauba tarbitav kogus), inferioorse kauba sissetuleku- tarbimise kõver on tagasipöörduv (sissetulek kasvab, aga kauba tarbitav kogus väheneb), lähedaste asenduskaupade puudumisel on sissetuleku-tarbimise kõver vertikaalne sirge. Snobismiefekt – Vastupidine kaasajooksmisefektile, kui hinna alanemise tõttu hakkab hüvist tarbima suur hulk inimesi, siis loobuvad teatud inimesed selle tarbimisest, sest nad ei taha sarnaneda teistega (snoob). Tarbimise tasakaal – Tarbimise tasakaal näitab optimaalset hüviste kogumit, seega seal on tarbijal tagatud maksimaalne heaolu tase. Optimaalne hüviste kogum asub eelarvejoone ja ÜKK puutepunktis. Tootmisfunktsioon – Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist
Nimelt võib juhtuda, et: • sissetuleku tõustes hüvise nõudlus suureneb. Sellisel juhul on tegu normaalhüvisega. • Hüvise nõudlus jääb samaks. Tegu on siis erandjuhuga. Nt. ravimid. • Hüvisenõudlus väheneb. Tegu on siis n.ö väheväärtuslike hüvistega. Nt. kaubad, mida pole enam “seisusekohane” tarbida. Kaasajooksmisefekt: Püütakse tarbida selliseid kaupu, mida teisedki. Snobismiefekt: Vastupidiselt kaasajooksmisefektile võib teatud osa inimesi loobida kauba ostmisest, kuna see on saanud kõigile kättesaadavaks. Demonstratsiooniefekt: Kui hind tõuseb, siis nõudlus kasvab. Hinnadiskriminatsioon: Ühe ja sama toote müümine ühele kallimalt kui teisele. Kolmanda astme diskriminatsioon: Erinevatelt ostjatelt nõutakse erinevat hinda. Nt. hinnasoodustused tudengitele. Teise astme diskriminatsioon: Erineva ostukoguse eest küsitakse erinevat hinda. Nt. kaks ühe hinnaga.
Joonis lk 109-57 · Kaasajooksmisefekt- inimesed soovivad tarbida seda kaupa, mida teised tarbivad, ühiskonnas on võtmegrupp, kui nemad seda tarbivad, tomub kõvera nihe. · D1 on esialgne nõudluskõver. Kui hind P1, kogus x1. Kui hind P2, kogus x2. Kogus kasvab Y1-lt x2-le, hinnaefekt x2-x · Võtmegrupp hakkab hüvist veel rohkem tarbima, see on kaasajooksmisefekt X3-X2, tekib uus nõudluskõver D2 Joonis 58, lk 109 · Snobismifekt-vastupidine kaasajooksmisefektile kui hinna alanemise tõttu hakkab hüvist tarbima suur hulk inimesi, siis loobuvad tetud inimesed selle tarbimisest, sest nad ei taha sarnaneda teiste inimestega. · Kui hind on P kogus a, snoobe see ei häiri. Kui hind langeb, siis snoobid vähendavad hüvise tarbimist või loobuvad. · Hinna efekti tõttu nõutava koguse kasvab x1-lt x2-le. Snoobide loobumise tõttu väheneb nõutv kogus x3-lt x2-le. · Tekib uus nõudluskõver D2. Joonis 5
Joonis 5.7. kaasajooksmisefekt · D1 esialgne nõudluskõver , kui hind p1, kogus x1, kui hind p2, kogus x2, liikumine piki kõverat, kogus kasvab x1-lt x2-le, seega hinnaefekt x2 x1. · Võtmegrupp hakkab hüvist veel rohkem tarbima, see on kaasajooksmisefekt x3 x2. tekib uus nõudluskõver D2. Kaasajooksmisefekt Joonis 5.8. Snobismiefekt , õpikus lk. 109 Snobismiefekt- on vastupidine kaasajooksmisefektile, kui hinna alanemise tõttu hakkab hüvist tarbima suur hulk inimesi, siis loobuvad teatud inimesed selle tarbimisest, sest nad ei taha sarnaneda teistega (snoob). · Kui hind on p1, kogus x1, snoobid ei tunne, et seda tarbitakse liiga palju, nad on tolerantsed. Kui hind langeb p2, siis snoobid vähendavad hüvise tarbimist või loobuvad üldse. Hinna efekti tõttu nõutav kogus kavab x1-lt x2-le (D1). Snoobide loobumise tõttu väheneb nõutav kogus x2-lt x3-le.
Näiteks avaldub see erinevate moevoolude puhul. Nimetatud efekti tugevus sõltub suuresti ühiskonnas olevast nn võtmegrupist, kes seda hüvist tarbib. Kui hüvise hind langeb, siis nõutav kogus suureneb tänu hinnaefektile. Võtmegrupp, kes antud hüvist varem tarbis, hakkab seda nüüd veelgi rohkem tarbima. Teine grupp, kes nimetatud hüvist varem üldse ei tarbinud, hakkab seda tänu hinna alanemisele nüüd tarbima. Tänu kaasajooksmisefektile suureneb antud hüvise tarbimine veelgi. Snobismiefekti toime on vastupidine kaasajooksmisefekti toimele. Snobismiefekt väljendub selles, et kui hinna alanemise tulemusena muutub hüvis kättesaadavaks suuremale hulgale inimestest, siis snoobid loobuvad antud hüvise tarbimisest, sest nende eesmärgiks on püüd eksklusiivsusele ja nad ei soovi sarnaneda massiga. Vebleni efekt väljendub selles, et mingi hüvise nõutav kogus suureneb, kui antud hüvise hind tõuseb. See on seotud nn
annaabi.ee 
