Sädemed tekivad vooluahelate katkestamisel, näiteks lüliti või relee kontaktide vahel. Sädelahendust rakendatakse nt sisepõlemismootori süütesüsteemis ja metallipinna sädetöötlemisel. Looduslik sädelahendus on välk. Kaarlahendus: Kaarlahendus on kestev sõltumatu gaaslahendus, millele on iseloomulik suur voolutihedus ja gaasi (leegi) kõrge temperatuur. Kaarlahendus saab tekkida gaasi rõhul, mis on suurem kui 102Pa. Kaarlahendust rakendatakse keevitusseadmetes (kaarkeevitus), kaarahjudes (metallurgias), gaaslahenduslampides. Huumlahendus: Huumlahendus tekib pinge rakendamisel gaasile. Huumlahenduse mõnes piirkonnas on aine plasmaolekus. Ioonide tekkimisel suureneb lahendusvahemiku elektrijuhtivus ja gaasi läbib elektrivool. Ergastamise ja relakseerumise ning ioniseerimise ja rekombineerumise protsesside käigus muudetakse elektrivälja energia valguseks ja soojuskiirguseks.
kõik seadmed. Samuti on välk etteaimamatu, sa ei tea kunagi kus ta täpselt tekib, seega oleks tema ''elektri püüdmine'' raskendatud. Kaarlahendus. Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kuni mõne cm kaugusel paiknevate süsi- või metallelektroodide vahel. Kuna elektrikaare plasma on tugevalt ioniseeritud, siis tema takistus on väike. Väga suur voolutugevus saavutatakse küllalt väikesel pingel. Kaar on väga ere ning tema tempeatuur on väga kõrge. Seetõttu kasutatakse kaarlahendust võimsates valgustites (näiteks kinolampides) ning metallide sulatamiseks elektrikeevitusel. Kaarlahenduses tekib Maal plasma. Elektrilahendus Kui vooluahel katkestada, tekib lüliti või kaitseaparaadi teineteisest eemalduvate kontaktide vahel elektrilahendus. Kontaktivahemikus õhk ioniseerub ja muutub mõneks ajaks voolujuhtivaks, seal tekib elektrikaar. Selleks, et vooluahel katkeks, tuleb õhk kontaktivahemikus taas muuta dielektriliseks deioniseerida.
põhimaterjali suhtes umbes 45° nurga all. Paremsuunalise keevituse puhul on leek suunatud keevisõmbluse poole ja liikumine toimub vasakult paremale. Nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes umbes 45° nurga all. 7 2. Ohutusnõuded ja kaitsevahendid Enne töö alustamist tuleb kindlasti läbi lugeda õhutusnõuded. Kõik kergestisüttivad materjalid tuleb keevitustsoonist eemaldada. Kaarlahendust ei tohi tekitada gaasiballoonil või selle läheduses. Aparaati ei tohi tõsta koos selle tagaküljele kinnitatud gaasiballooniga. Enne tõstmist tuleb eemaldada gaasiballoon. Kaldpindadel töötamisel tuleb fikseerida enne tööle asumist aparaadi rattad. Keevituse puhul eralduv toksiline gaas võib jääda halva ventilatsiooni puhul hõljuma keevitustsooni. Nende gaaside suhtes tuleb olla eriti valvas. Kindlasti tuleb töötsoonis kasutada äratõmbega ventilatsiooni
Kui seda aga kasutada teistsugustes oludes, näiteks niiskuses, kaldpindadel, kõrgematel kohtadel jne. tuleb arvestada vastavates oludes kaasnevate võimalike ohtudega. Aparaati ei tohi tõsta koos selle tagaküljele kinnitatud gaasiballooniga. Enne tõstmist tuleb eemaldada gaasiballoon. Kaldpindadel töötamisel tuleb fikseerida enne tööle asumist aparaadi rattad. Enne töö alustamist tuleb kõik kergestisüttivad materjalid eemaldada keevitustsoonist. Kaarlahendust ei tohi tekitada gaasiballoonil või selle läheduses. Keevituse puhul eralduv toksiline gaas võib jääda halva ventilatsiooni puhul hõljuma keevitustsooni. Nende gaaside suhtes tuleb olla eriti valvas. Kindlasti tuleb töötsoonis kasutada äratõmbega ventilatsiooni. Keevituse elektrilisest kaarleegist eraldub soojust ja ultra-violettkiirgust. Seetõttu tuleb keevitamise ajal keevitusaparaadi kasutajal ja läheduses viibivatel isikutel kaitsta oma silmi kiirguse eest
Kui seda aga kasutada teistsugustes oludes, näiteks niiskuses, kaldpindadel, kõrgematel kohtadel jne. tuleb arvestada vastavates oludes kaasnevate võimalike ohtudega. Aparaati ei tohi tõsta koos selle tagaküljele kinnitatud gaasiballooniga. Enne tõstmist tuleb eemaldada gaasiballoon. Kaldpindadel töötamisel tuleb fikseerida enne tööle asumist aparaadi rattad. Enne töö alustamist tuleb kõik kergestisüttivad materjalid eemaldada keevitustsoonist. Kaarlahendust ei tohi tekitada gaasiballoonil või selle läheduses. Keevituse puhul eralduv toksiline gaas võib jääda halva ventilatsiooni puhul hõljuma keevitustsooni. Nende gaaside suhtes tuleb olla eriti valvas. Kindlasti tuleb töötsoonis kasutada äratõmbega ventilatsiooni. Keevituse elektrilisest kaarleegist eraldub soojust ja ultra-violettkiirgust. Seetõttu tuleb keevitamise ajal keevitusaparaadi kasutajal ja läheduses viibivatel isikutel kaitsta oma silmi kiirguse eest
Kui seda aga kasutada teistsugustes oludes, näiteks niiskuses, kaldpindadel, kõrgematel kohtadel jne. tuleb arvestada vastavates oludes kaasnevate võimalike ohtudega. Aparaati ei tohi tõsta koos selle tagaküljele kinnitatud gaasiballooniga. Enne tõstmist tuleb eemaldada gaasiballoon. Kaldpindadel töötamisel tuleb fikseerida enne tööle asumist aparaadi rattad. Enne töö alustamist tuleb kõik kergestisüttivad materjalid eemaldada keevitustsoonist. Kaarlahendust ei tohi tekitada gaasiballoonil või selle läheduses. Keevituse puhul eralduv toksiline gaas võib jääda halva ventilatsiooni puhul hõljuma keevitustsooni. Nende gaaside suhtes tuleb olla eriti valvas. Kindlasti tuleb töötsoonis kasutada äratõmbega ventilatsiooni. Keevituse elektrilisest kaarleegist eraldub soojust ja ultra-violettkiirgust. Seetõttu tuleb keevitamise ajal keevitusaparaadi kasutajal ja läheduses viibivatel isikutel kaitsta oma silmi kiirguse eest
Kui seda aga kasutada teistsugustes oludes, näiteks niiskuses, kaldpindadel, kõrgematel kohtadel jne. tuleb arvestada vastavates oludes kaasnevate võimalike ohtudega. Aparaati ei tohi tõsta koos selle tagaküljele kinnitatud gaasiballooniga. Enne tõstmist tuleb eemaldada gaasiballoon. Kaldpindadel töötamisel tuleb fikseerida enne tööle asumist aparaadi rattad. Enne töö alustamist tuleb kõik kergestisüttivad materjalid eemaldada keevitustsoonist. Kaarlahendust ei tohi tekitada gaasiballoonil või selle läheduses. Keevituse puhul eralduv toksiline gaas võib jääda halva ventilatsiooni puhul hõljuma keevitustsooni. Nende gaaside suhtes tuleb olla eriti valvas. Kindlasti tuleb töötsoonis kasutada äratõmbega ventilatsiooni. Keevituse elektrilisest kaarleegist eraldub soojust ja ultra-violettkiirgust. Seetõttu tuleb keevitamise ajal keevitusaparaadi kasutajal ja läheduses viibivatel isikutel kaitsta oma silmi kiirguse eest
plasmapihustamine, detonatsioonpihustamine. Pihustuspindamisel kasutatavad materjalid: metallid, intermetalliidid, mittemetallid, kõvamaterjalid, kermised, kõvad sulamid, karbiid- ja nitriid-keraamika: WC, TiN jt; sulamid. 22. Keevituse ohutusnõuded. Keevitustöödel tuleb kanda vastavaid tööriideid, kindaid ja spetsiaalset kaitseklaasiga varustatud näokatet või keevitusmaski. Enne töö alustamist tuleb kõik kergestisüttivad materjalid eemaldada keevitustsoonist. Kaarlahendust ei tohi tekitada gaasiballoonil või selle läheduses. Töötsoonis tuleb kasutada äratõmbega ventilatsiooni. Keevitamisel tuleb alati kasutada spetsiaalse kaitseklaasiga varustatud näokatet või keevitusmaski. Keevitusmask kaitseb ka lendavate metalliosakeste silma sattumise eest. Keevitusmaskidest on soovitav kasutada ise tumeneva klaasiga maski. Kuumuse kaitseks tuleb keevitamise ajal panna kätte keevituskindad. Keevitaja peab kasutama tööriideid, mille
Kõige tavalisemad, torukujulised, luminofoorpirnid nõuavad üldiselt spetsiaalseid süütamisseadmeid ja spetsiaalseid lambipesi. Viimasel ajal on müügile tulnud ka nn. säästulambid miniatuursed luminofoorlambid, mida on võimalik keerata tavalise hõõgpirni pessa. Säästulambi pirn sisaldab juba nii elektroonilist süüteseadet, kui ka voolu kontrollivat elektroonilist takistust. Kõrge intensiivsusega gaasilahenduslambid töötavad kõrgel rõhul ja temperatuuril ja kasutavad kaarlahendust intensiivse kiirguse tekitamiseks. Kõrgrõhu elavhõbedalambis paikneb metalliline elavhõbe argooni keskkonnas kvartsklaasist ümbrises. Lambi soojenemisel elevhõbe aurustub ja gaaslahenduskaar emiteerib nii ultraviolett- kui nähtavas kiirguses ja annab sinakasvalget valgust. Kuna metalliauru aatomid on üldjuhul alati madalamatel energianivoodel kui väärisgaasi aatomid, ergastavad kiirendatud elektronid eelkõige metalli aatomeid
annaabi.ee 
