Igal sektsioonil, mille moo- dustavad siseõue ümber paiknevad ruumid, oli Nasridide ajal oma otstarve. Esimeses osas, mis kandis nime Mexuaris, tegeles emiir avalike asjadega, kuulas kaebusi ja võttis vastu ministreid. Külaliste ootamispaigaks oli väike, kuid kaunilt kujutatud Cuarto Dorado ehk Kuldne õu. Järgmise sektsiooni moodustab Mirtide õu, mis on 42 meetrit pikk ja 22 meetrit lai. Selle keskel asub piklik bassein, mille liikumatu vesi peegeldab põhjakülje kaaristut. Õhuline sammaskäik basseini kõrval viib niinimetaud Saadikute saali. Selles lossi suurimas saalis asus ka troon ning seintel on araabia-keelne kiri ,,Mina olen palee süda". Puitvõlvidega laed on kaetud tähekujuliste motiividega, mis püüavad luua ettekujutust Koraanis mainitud seitsmest taevast. 2 MAAPEALNE PARADIIS Residentsi tagapool asub kõige uhkem osa, mis oli emiiri ja tema perekonna privaatne puhkepaik
tornikiivri? Mitme tahuline? Torni kõrgus? Raekoda sai hilisrenessansi stiilis tornikiivri 1627. aastal. See on 8-tahuline. Torni kõrgus on 64 meetrit. 4. Millal paigutati Vana Toomas torni tippu? Mitmes on praegu? Vana Toomas paigutati torni tippu 1530. aastal. Praegu on torni tipus 3 Vana Toomas. 5. Kes valmistas lohepeakujulised veesülitid? Lohepeakujulised veesülitid valmistas Daniel Pöppel. 5. Kirjelda raekoja ees olevat kaaristut? Kaaristu on gootipäraselt teravatipuline. Kaaristu on küllaltki kõrge. Raekojahoone on peafassaadil lahtise võlvkaaristuga. Põhifassaadi läbib peaaegu esimese korruse kõrgune kaaristu 6. Mitu ja millist saali on raekojal? Raekojal on 3 saali. (Kaubasaal, kodanikesaal ja raesaal) 7. Millal tehti raesaali sisekujundus? Kes tegi piibliainelised lünettmaalid? Mida neil kujutatakse? Raesaali sisekujundus tehti 1667. aastal. Piibliainelised lünettmaalid tegi Johann Aken
Praktilisem in, kus mõttelaad muutus. Uus kunstis: õpetused: tsentraalperspektiiv( õpetlik sisu, tegelikkus võimalikult tõepäraselt), plastiline anatoomia (uurib inimese proportsioone); õlivärvi; leiutati trükipress-piltide trükkimine (trükigraafika)- Gutenberg- võimaldas kunsti laiemat levikut. Vararenessanssi arhitektuur: ilmalike hoonete ehitamise ülekaal(paleed, palazzo- ülikute omad) Brunnelecci- projekteeris 8nurkse kupli, firenze orbude kodu- antiiksambad mis toetavad kaaristut Vararenessanssi skulptuur 15saj Antiikajast võeti eeskuju, muutused: skulptuurid iseseisvad, pole enam seina küljes kinni, tegelaskujud antiiklegendides, mõnikord ka piibli tegelased nt Taavet- Donatello ( esimene alasti figuur peale antiikaega, enne oli see sündsusetu) Esimene ratsafiguur peale 1000 aastat - Gatamelata Olulised kunstnikud vararenessanssi Itaalias: keskaja kunsti mõjudega Fra Angelico,
Koostis aga polnud vedel, seega ei saanud seda valada vaid pidi tõstma. Teine oluline nähtus olid võlvkaared. Need olid konstrueeritud üksikutest kiilukujulistest kividest. Kivide kokkumonteerimine oli keeruline võte ning nõudis kogenud meistri kätt. Monteerimiseks kasutati paljusid tehnilisi abivahendeid. Moodustati kahte sorti võlve: silindervõlve ja ristvõlve, mis saadi kahe silindervõlvi ristumisel. Tänu võlvimisele kadus vahe ehitust kandvate ja kantavate osade vahel. Kaaristut, mis ühendas sambaid, nimetati arkaadiks. Linnaplaneerimine Planeeringud sarnanesid korrapärasuse poolest sõjaväelaagritega. Linnu läbisid kaks tänavat, mille ristumiskoha kõrval oli linna keskus: foorum, templid ja teater. Nöörsirgeid tänavaid ääristasid sammasteread, mis ei olnud seotud nende juurde kuuluvate ehitistega, vaid moodustasid iseseisva rea. Triumfikaared ulatusid üle tänava. Rooma kirjanikult Senecalt pärineb linna elu võrdlus kasarmuga. Termid
Selle esimeseks kuningaks saab Vittore Emanuele II. Tema auks tehti suur hoone. Praegu asub majas ajalooinstituut. Kompleksis on Türreeni ja Aadria purskkaevud, Rahu altar ning Tundmatu Sõduri haud. ROOMA - on suurim 2. saj. p. Kr. Kr Pont du Gard (sild üle Gard'i jõe) I saj. e. Kr. - akvedukt Lõuna-Prantsusmaal, millega juhiti mägedest lume sulades tekkinud vett 48 km kaugusele Nimes'i linna. 300m pikk, 50 m kõrge 3 osa kaaristut. 18. saj ehitati sild kõrvale, aga vahele jäeti väike vahe. Roomas on Claudiuse akvedukt. Colosseum - 80. p.Kr. - ellipsikujuline travertiinist (jõeuhtekivim (Tiberi kallastelt, kui see seal jooksis)) amfiteater - gladiaatorite võitluspaik. Sees areen 54x86m. 100 päeva avapidustusi. Mahutab 50000 inimest. Pikkus 188m, laius 156m, kõrgus 50m. 80 kaarava. Olevat olnud 10 minutiga täidetav ja tühjenev.
annaabi.ee 
