Ühel päeval oligi Persephone oma kaaslastega Enna orus lilli korjamas ning seal kasvasid krookused, roosid, iirised ja hüatsindid. Järsku hakkas Persephonele silma üks erakordselt veetlev õis. Järsult tekkis veel sadu õisi juurde ja vaatepilt oli lausa hurmav. Ta oli korjamisega juba pisut teistest eemal ja ei suutnud ilusatele õitele vastu panna. Järsult avanes tema ees maapõu, kust sööstis välja kaarik süsimustade hobustega. Seal oli Hades, kes tõmbas Persephone ka kaarikusse. See pole ainus lugu nartsissist, on ka teine müüt, mis on sama maagiline. Selle peategelaseks on ilus noormees, kelle nimi oli Narkissos. Ta oli väga ilus ja paljud ihaldasid teda endale. Üks kurb juhtum oli ühe veetleva nümfi Echoga, kes sattus Hera viha alla. Põhjuseks oli see, et Hera üritas ühte Zeusi armulugu jälle välja uurida, kuid jäi Echo põnevat juttu kuulama ning kaotas oma järje käest. Seetõttu otsustas ta oma viha välja valada
Villefortile kirja, mille oli saanud Napoleonilt. Seda lugedes muutus Villefort tõsiseks ja ütles, et hävitab selle kirja kui ainsa asitõendi. Seda öeldes pani ta kirja kaminasse ja ootas, kuni see oli tuhaks põlenud. Hiljem selgub, et Noirtier oli Villeforti isa. Peale seda lubati Edmond “koju”. Tegelikult viidi ta vanglasse, mis oli üsna puhas, justkui tavaline tuba, aga trellitatud. Olles oodanud vanglas juba kuus tundi, tuldi Edmondile järele. Ta tõugati kaarikusse, mis sõitis paadini, mis omakorda viis Edmondi süngesse Chateau d’ Ifi.Ta pandi kongi ja nüüdsest alates oli ta lihtsalt number 34. Ta ähvardas üht valvurit tappa, kui too ei toimeta kirja Mercedesele ja ta pandi kasematti, kuna teda peeti hulluks. Samal ajal asus Villefort Pariisi poole teele, teel sinna kuulis vaid ühte: usurpaator on maabunud Prantsusmaal. Üha rohkem valdas Villeforti soov tappa oma isa, mille hiljem ta ka teoks tegi.
Maapaos olev naine väikeste abitute lastega ei võinud kelleltki kaitset loota. Kui M parajasti mõtles oma elu üle järele, tuli I ta juurde kui sõber ja palus maha rahuneda. M läks närvi. M ihkas kättemaksu, laskis poegadega saata mürgitatud kleit I mõrsjale ja kohe lasta see selga panna. See kohe pikali. Edasi leidis, et pojad peaksid ka surema ja nad ka said surma. Kui I raevunult pruudi tapmise peale M-i tapma tuli, olid mõlemad pojad juba surnud ja M astus maja katuselt kaarikusse, mille ette olid rakendatud lohed. Lohed viisid M-i ära; ta Lendas Iasoni silmist, kes needis lahkujat, mitte aga iseennast kõige selle pärast, mis oli juhtunud.
ta poeg põgenesid isetehtud tiibade abil. Pilet 13 - Phaeton Kord tuli Phaeton päikese lossi ja küsis, kas ta on tema isa. Tema ema rääkivat et on, aga poisid koolis naervat ta üle. Päike naeris ja ütles, et on küll. Ta tõotas Styxi nimel, et täidab Phaetoni ühe soovi. Nooruk palus luba päikesekaarikut juhtida. Päike teadis, et oli teinud rumaluse, ja proovis Phaetoni ümber veenda, aga see ei õnnestunud. Phaeton seisis hommikul kaarikusse, Aastaajad lükkasid väravad lahti ja läinud ta oligi. Äkki hakkas kaarik visklema. Hobused olid aru saanud, et vankris oli vale juht. Nii tormasid nad ülepeakaela, põrgates vastu tähtkujusid ja süüdates kõrgemad mäed ja Olümpose. Gaiagi ei suutnud kuumust taluda. Ta karjumine äratas jumalate tähelepanu ja Zeus karistas Phaetoni, tappes ta oma välgunoolega. Kaarik laskus merre,aga Phaeton kukkus
murdumatu tõotuse jõgi), Lethe (unustusejõgi). Kuskil allilmas asetseb Hadese palee, mis on paljude väravatega ja tulvil külalisi. PILET NR 3 KAKS SUURT MAAJUMALAT DEMETER E. CERES Demeteril oli ainuke tütar, Persephone. Ta kaotas tütre, kohutavas mures võttis ta oma annid maa pealt, mis muutus külmaks ja tühjaks. Hades viis Persephone ära, kui too nartsissiõit imetledes oma kaaslastest liiga kaugele jäi. Hades haaras neiu kaarikusse ja nad läksid allilma, kus Persephone hädakisa kajas kõikjale, tema ema kuulis seda. Demeter läks Persephonet otsima, kuid keegi ei osanud talle vastata. Demeter rändas 9 päeva ja jõudis viimaks päikese juurde, kes rääkis talle, kus Persephone on. Demeter lahkus Olümposelt, asus elama maa peale moondatult. Üksinda rännates jõudis ta Eleusisesse ja istus teeveerele kaevu juurde. Neli neidu tulid kaevule vett tooma, nägid teda ja pärisid, mis on juhtunud
sageli kääbaskalmetes, mida leidus Põhjala maastikus küllaga. Lohed said oma urgudest väljuda alles pärast päikeseloojangut. Germaani ja Skandinaavia mütoloogias oli lohede ülesandeks valvata maetud aarteid. Kirjanduses näevad nad vahel koguni välja nagu kullahimu kehastused. Kõige kohutavam Põhjala müütide siug oli kahtlemata ilmamadu Jormundgand. 7.9 Päike Päikese vormisid ühes müüdis jumalad eredast tulesädemest. Selle hiilgav kera asetati kaarikusse, mida vedasid kaks valget ratsut ja mida juhtis päikeseneitsi Sol. Kartes, et päikese kuumus võiks kahjulik olla, asetasid jumalad selle kuldse sõiduki ette kilbi Svalinni ehk Jahutaja. Teises müüdis andsid jumalad hiid Päevale kaariku ja hobused, et ta korra 24 tunni jooksul ümber maa sõidaks. 7.10 Aarded ja talismanid Põhjala kõige tunnustatumad meistrimehed olid targad ja andekad härjapõlvlased, kes nägid vaeva maa-alustes kalliskividega ülekülvatud käikudes