Elastsuse liigid: 1. mitteelastne ED<1 2. elastne ED>1 3. ühikelastne ED=1 4. täielikult elastne ED=lõpmatus 5. täielikult mitteelastne ED=0 Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatus koefitsiendi väärtusena on üsna harva esinevad. (joonis nr 4) Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punkti elastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit. ED väärtus sõltub sellest, kas... Nõudluse hinnaelastsus ei ole muutumatu suurus. Tähtsamad mõjutavad tegurid on järgmised: · sarnaste asenduskaupade olemasolu, kui on asenduskaubad on elastsem nõudlus; · hädavajalik või luksusese luksusesemetel elastsem nõudlus (inimesed on tundlikumad hinna suhtes, nt kui luksuseseme hinda alandada 50% siis hakkavad inimesed neid rohkem ostma, aga leiva hinnaga ei hakka rohkem ostma);
95 9. a; hindade alanemisel suureneb tootjate/müüjate kogutulu TR elastse nõudluse korral, seega kaupade W ja Y osas, millel nõudluse hinnaelastsuskoefitsiendid on (absoluutväärtuses) suuremad kui 1 (vt ka küsimus 2); 10. 1.e; A nõudluse hinnaelastsuskoefitsient keskpunkti (e kaarelastsuse) valemina on 20 190 19 E D 1110 = 110 = 11 = 1,727272 = 9,5 2.d; B nõudluse hinnaelastsuskoefitsient keskpunkti (e kaareelastsuse) valemina on 60 1650 11 E D 15 170 = 2550 = 17 = 0,6471 = 27,5 11. d; elastse nõudluse korral on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient suurem kui 1; elastne nõudlus tähendab ka tarbijate tundlikku reageeringut hinna muutumisele ning kaupmehe seisukohalt soovitust hinda alandada, sest selliselt suurenevad müüjate kogutulud; 12. c; arvutame nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendi kaar- (e keskpunkti) elastsusena, mida soovitatakse
Null ja lõpmatuskoefitsiendi väärtusena on üpris harva esinevad. Sel juhul nõudluskõverad kas paralleelsed x või y-teljega (täielikult elastse puhul paralleelne x-teljega (horisontaalne sirge) kui hind läheks kõrgemaks, ei ostetaks seda ühtegi ühikut, täielikult mitteelastse puhul paralleelne y-teljega (vertikaalne sirge) kui hind läheks kõrgemaks, ostetakse ikka sama palju). Joonis 4.2 Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punktielastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit. ED väärtus sõltub sellest, kas liigutakse nõudluskõvera peal punktist A punkti B või vastupidi. Vt. Joonis 4.3 Keskpunkti valemi puhul leitakse protsent aritmeetiliselt keskmisest hinnast ja aritmeetiliselt keskmisest kogusest. Pmst elimineeritakse lõpp-punkti ja alguspunkti erinevused ära. Vt. Joonis 4.4 Nõudluse hinnaelastsus ei ole muutumatu suurus. Tähtsamad mõjutavad tegurid on järgmised: *sarnaste asenduskaupade olemasolu. Kui on asenduskaubad, on elastsem nõudlus.
Koefitsiendi analüüsimisel vaada-takse absoluutväärtust. ELASTSUSE liigid : 1. mitteelastne ED < 1 2. elastne ED > 1 3. ühikelastne ED = 1 4. täielikult elastne ED = 5. täielikult mitteelastne ED = 0 Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatus koefitsiendi väärtusena on üsna harva esinevad. joonis Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punkti elastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit. ED väärtus sõltub sellest, kas liigutakse nõudluskõvera peal punktist A punkti B või vastupidi . Keskpunkti valemi puhul leitakse protsent aritmeetilisest keskmisest hinnast ja aritmeetilisest keskmisest kogusest. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS ei ole muutumatu suurus. Tähtsamad mõjutavad tegurid on järgmised: · sarnaste asenduskaupade olemasolu, kui on asenduskaubad on elastsem nõudlus; · hädavajalik või luksusese luksusesemetel elastsem nõudlus;
Null ja lõpmatus koefitsiendi väärtusena on üsna harva esinevad. p D2 p1 D1 0 q1 q D1 – täielikult elastne, D2 – täielikult mitteelastne. Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punkti elastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit. ED väärtus sõltub sellest, kas liigutakse nõudluskõvera peal punktist A punkti B või vastupidi. Keskpunkti valemi puhul leitakse protsent aritmeetilisest keskmisest hinnast ja aritmeetilisest keskmisest kogusest. q1 – q2 p1 – p2 ED = : = (q1 + q2) /2 (p1 + p2) /2 q(p1 + p2) = p(q1 + q2)
· Mida hinnatundlikum on tarbija, seda suurem on nõudluse hinnaelastsus · · · Nõudluse hinnaelastsust arvutatakse elastsuskoefitsiendi abil. o Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on kauba hinna muutusest põhjustatud koguse protsentuaalse muutuse ja hinna protsentuaalse muutuse suhtarv. · · Q P · Ep,Q = : · Q P · Elastsuse mõõtmiseks sageli kasutatakse kaareelastsuse valemit, sest tihti on teada kogus enne hinna muutust ja pärast hinna muutust · Q1 Q2 p1 p2 · E = : - · Q1 + Q2 p1 + p2 o Kaarelastsus on sõltumatu sellest, kumb hind valitakse alghinnaks. · Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on alati negatiivne, sest kauba hind ja nõutav kogus muutuvad vastupidises suunas.
annaabi.ee 
