Välitöödel parandatakse vead ja kaardistatakse muutused. Teiste veekogude kaldajooneks võetakse keskmisele suvisele veeseisule vastav kaldajoon. 7 EPK rannajoone definitsioonid 1999. a. juhend Mere rannajoone puhul ei kaardistata välitöö aegset veeseisu, vaid püütakse tabada Balti kõrgussüsteemi nullpinda, kasutades selleks varasemaid kaarte ja stereo kaardistust. Stereokaardistusel saadud rannajoont parandatakse vaid ilmse vea korral. Teiste veekogude kaldajooneks võetakse keskmisele suvisele veeseisule vastav kaldajoon. 8 EPK rannajoone definitsioonid 2000/2002. a. juhend Definitsioon: Mere, järve, mõõtkavalise jõe, tiigi jm. veekogu serva tähistav joon Kaardistusjuhend: 2000. a
Kuigi see ei tähenda, et projektijuht on kõige tähtsam liige meeskonnas, sest ilma meeskonnata ei jõua projektijuht üks projekti eesmärgini. Projektijuht on pigem meeskonna liige. 1.2. Juhi roll meeskonnas Projektid on tihtipeale loodud, et lahendada mingit probleemi ning ilma probleemi selge kaardistuse ning välja kirjutamiseta ei saa ka liikuda eesmärgi poole. Projekti alustades tuleb projektijuhil kokku panna meeskond, et alustada projekti probleemi kaardistust ning võimalike lahenduste leidmist. Need on kaks oluliseimat projekti alustalasi, millele luuakse peale tegevused. Suured ning keerulised projektid nõuavad erinevaid teadmisi ning omadusi, mida ühelt inimeselt on raske leida. Sellel põhjusel luuakse meeskonnad, et tuua kokku erinevad kompetentsid ning täita vajalikud kriteeriumid. Projektijuht on tavaliselt see, kes meeskonda juhib ning tema ülesanne on valida endale meeskonna liikmed, kuigi vahel
ristkoordinaatide süsteem, Eesti põhikaardi programm aastateks 1991-2005, Eesti kartograafia arengukava, projektettepanek Eesti Vabariigi põhikaardistamiseks, riikliku põhikaardi põhinõuded, Eesti põhikaardi kohanimede andmebaas, Põhikaardi spetsifikatsioon, Eesti põhikaardi juhend, Mõõtkavas 1 : 10 000 ja 1 : 5000 välikaardistamise leppemärkide kataloog ja märkide kasutamisjuhised ja juhend Eesti põhikaardi digitaalkaardistuseks mõõtkavas 1:10 000. Praktilise kaardistustöö jaoks omavad nendest suuremat tähtsust põhikaardi spetsifikatsioon ja välitööde juhend (Tartu Ülikooli Geograafia...). Eesti põhikaardi ja tasapinnaliste ristkoordinaatide projektsiooniks on valitud Lamberti konformne kooniline projektsioon. Eesti minimaalne põhjalaius on 57°30'30" ja maksimaalne - 59°41'15". Nende aritmeetiline keskmine ehk Eesti keskmine paralleel on umbes 58°36'. Kui
suunas. Kutseoskuse hankimise võtted ja võimalused? Vajaduse analüüsis on rõhuasetused visioonil, strateegial. Oskusvajaduste määratlemises hinnatakse • Põhitegevuse hetkeseisu • Tulevikus vajaminevaid oskuseid • Tulemusena saadakse selgus meeskonna arenguvajadustest • Kavandatakse arendusjuhendid tervele meeskonnale • Kavandatakse individuaalsed õppekavad igale töötajale. Üksikasjalik analüüs • Kaardistust saab teha arenguvestlusega koos • Aluseks võib kasutada arenguvestluses kasutatud vorme • Võrreldes personali pädevust vastavalt töönõuetele, nähakse personali arenguvajadust. Kohanemine ja tööõpe Võrgustikus õppimine • Enamus töökohtadele sobivad arendamis- ja õppimishanked. E- õpe • Ei ole seotud aja ega kohaga • Eesmärgiks innustada õppijat tootma igapäevase tööjaoks vajalikku infot
midagi uut küll. Adsonis on palju sentimentaalsust, siis Kolgil nii palju seda nuttu ei ole. Ivar Grünthal osales sõjas, mängis hiljem ka loomingus tugevalt kaasa. Kiirkaardistusena võiks öelda, et luule koosneb kahest v kolmest komponendist: üks komponent on puberteediiga, mis asetus väga selgelt Tartu taustale. Kuidas poisist sirgub mees on ta püsiteema. Teine teemade ring on seotud sõjaga. Mis temaatilist kaardistust õigustab, on Grünthali enda aruretseptsioon. Kui ta lõpetab 60ndatel suhteliselt äkki luuletamise, siis ta põhjendab seda sellega, et talle tundub, et ta ei suuda enam midagi lisada (on Tartust ja sõjast kõik ära kirjutanud). Temaatiline kirjeldus on ebaõiglane selles mõttes, et keelelises ja stiilises plaanis on tegemist väga huvitava autoriga: tal on ühelt poolt rafineeritud vormikultuur; teiselt poolt mod elu- ja keeletunnetus. See oleks nagu
annaabi.ee 
