Kui maadlejaid on ühes alagrupis nii palju, et nad ei jõua kõik omavahel läbi maadelda, siis kõige rohkem võite saanud sportlane jätkab võistlust. 3 Kui alagrupis on võite mitmel sportlasel võrdselt, siis esmalt selgitab edasipääseja omavaheline seis, selle järel vaadatakse saadud punkte, hoiatuste hulka ja lõpuks passiivsushoiatusi. Meeste kaalukategooriad on muutunud korduvalt. Aastast 2000 kehtivad järgmised kaalukategooriad: 55, 60, 66, 74, 84, 96 ja 120 k g. Naiste (vabamaadluse) kaalukategooriad aastast 1990 on 48, 51, 55, 59, 63, 67 ja 72 k g. Alates 2005 aastast toimub maadlus "judo süsteemi" kohaselt. Enam ei loosita võistlejaid alagruppidesse, vaid paaridesse. See, kes võidab esimeses ringis, läheb järgmisse ringi ja nii edasi kuni finaalini. Võistleja, kes kaotas finalistile, jätkab maadlust kolmandale kohale
1.2. Mõlemad tõsteviisid sooritatakse kahe käega. 1.3. Mõlemas tõsteviisis on lubatud kasutada kolme tõstet. 2. Osavõtjad. 2.1. Tõstespordivõistlusi korraldatakse meestele ja naistele. Sportlased võistlevad, lähtudes oma kehakaalust, määrustikuga kehtestatud kaalukategooriates. 2.2. IWF tunnustab kahte põhilist vanusegruppi: Juunior kuni kahekümne (20) aastased (kaasaarvatud) Seenior Meeste kaalukategooriad: -56 kg; -62 kg, - 69 kg, 77 kg, -85 kg, -94 kg 105 kg ja + 105 kg. 3. Inventar 3.1. Tõstekang koosneb järgmistest osadest: a) varras, b) kettad, c) lukud Varras peab vastama järgmistele nõuetele - - kaal 20 kg - pikkus 2200 mm - läbimõõt 28 mm Kettad peavad vastama järgmistele nõuetele: 25 kg punane 5 kg valge
suhtarve ei saa moodustada (näiteks temperatuur Celsiuse või Fahrenheiti kraadides). Tunnuste mõõtmisskaalad (II) Meetriline skaala määrab üksikute mõõtmistulemuste vahelise kauguse, kusjuures eksisteerib fikseeritud nullpunkt. Näiteks võib öelda, et kahetunnine ajavahemik on neli korda pikem pooletunnisest. Meetriliselt skaalalt võib vajaduse korral üle minna intervallskalale, rühmitades võimalikud väärtused klassidesse. Näiteks kaalukategooriad maadlusvõistlustel. Tulemuste statistilise töötlemisvõimaluste laiendamise huvides kasutatakse ka ordinaalskaala kodeerimist arvuliseks (kvantitatiivseks) tunnuseks (näiteks keskmise hinde leidmiseks). Nii saadud statistiliste tulemuste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik (ei või näiteks väita, et keskmine hinne 4,0 on kaks korda parem kui 2,0). Üldkogum ja valim Üldkogum on objektide (nähtuste, isendite, protsesside) hulk, mille
amenorröa, kui korrapärased tsüklid lakkavad. Amenorröa põhjused: *emotsionaalne stress, *negatiivne energiabilanss, *vähene rasvkoe hulk, eriti reitel ja tuharatel, *suured treeningkoormused, *tsüklite hiline algus või suured treeningkoormused enne seda. Esineb sageli aladel, kus: *välimus määrab sportliku tagajärje iluvõimlem, iluuisutam, võistlustants; *madal kehakaal on edu eelduseks vastupidavusalad, mägironimine; *kaalukategooriad judo, karate, maadlus. 2. Osteporoos on luukoe hõrenemine, luude pooristum ja nende massi vähenemine. Luud on haprad ja kergesti murduvad. Luude normaalseks arenguks on vajalik östrogeeni produktsioon. Amenorröa noores eas suurendab pöördumatu osteoporoosi hiljem. Põhjused: *amenorröa + Ca 12
Füüsika keel on suures osas kattuv matemaatika keelega, tihti öeldaksegi, et matemaatika on füüsika keel. Füüsika õppimist raskendab see, et sageli kasutatakse tavakeele sõnu teisiti kui füüsikas. Näiteks massi asemel kasutame tavakeeles kaalu mõistet. Nii ei vasta küsimusele, kui suur on su kaal mitte keegi, et 1000 njuutonit (mis oleks füüsikaliselt korrektne), vaid ikkagi 100 kg, mis on füüsikaliselt ebakorrektne. Samuti peaks spordis kasutatavad kaalukategooriad olema massikategooriad. Aastal 2000 tegime Koolifüüsika keskuses ulatusliku uurimise, kus uuriti seda, kuivõrd mingi mõiste seostub õpilastel füüsikaga. Hõlmatud oli ca 600 õpilast nii maa kui linnakoolidest 8. – 12. klassini. Tulemused näitavad, et sõnu valgus, võimsus, laeng, energia, mass, vari ja jõud on valdavalt seostatud füüsikaga. Sõnu väli, faas, tuum ja keha seostatakse füüsikaga keskmiselt ja sõnu töö, mudel, rõhk, murdumine
põhiliselt ainult vastavatest funktsionaalsetest parameetritest. Eliitjuunioride keskmine pikkus on 187 ja 192 cm vahel, mis on sarnane normaalkaalu täiskasvanud eliitsõudja omaga (185 - 192 cm). Samas on täiskasvanud normaalkaalu eliitsõudjad raskemad (79 - 93 kg), võrreldes eliitklassi juunioridega (81 - 84 kg). Kergekaal on tiitlivõistluse kavva võetud maailmameistrivõistlustel (alates 1974) ja olümpiamängudel (alates 1996), samas ei kehti kaalukategooriad juunioride võistlustel. Kui võrrelda juuniore täiskasvanud kergekaalusõudjatega, siis juunioride 1997. aasta maailmameistrivõistlustest osavõtnud meessportlased olid keskmiselt 6,7 cm pikemad ja 11,9 kg raskemad, võrreldes kergekaalu eliitsõudjatega. 48 Rahvusvahelistel regattidel võistlevate juunioride, täiskasvanud normaalkaalu ja kergekaalu meessõudjate antropomeetriliste parameetrite võrdlus on toodud tabelis 4
annaabi.ee 
