Teatrikunsti visuaaltehnoloogia Carmen Seljamaa Kubism ja selle looja Pablo Picasso Viljandi 2014 Käesolevas essees on kirjeldatud ja arutletud 20. sajandil tekkinud kunstiliigist kubismist, selle tekkest ning arutletud pikemalt ühest kubismi loojast Pablo Picassost. Arutelu toetab Picasso üks kuulsamaid maale „Avignoni neiud“ (originaalis „Les Demoiselles d'Avignon“), mida on nimetatud kunstiajaloo üheks kaalukaimaks teoseks. See on üks kuulsamaid näiteid klassikalisest kunstist üleminek modernismile ja sealt omakorda ka kubismile. Modernism kunstis, kui uute kunstivoolude teke, sai alguse 20. sajandi alguspoolel, kui hakkas kaduma renessansile omane looduslähedane käsitlusviis. Taoline looduslähedus sai alguse natukene ennem vararenessanssi keskajal, saavutades oma haripunkti 19. sajandi lõpupoole. Näitena võib tuua Jean-Louis-Ernest Meissonie’i, kelle maalid olid äärmiselt
poegade täpsed kohustused mõisa vastu - need jällegi piirasid talupoegade kuritarvitamist mõisavalitsejate poolt. Rootsi valitsus oli sunnitud talupoegade kaitseks välja andma ka mõningaid seadusi - neile anti näiteks õigus mõisnikke kohtusse kaevata. Ma usun, et pärisorjuse kehtestamine Rootsi ajal oli rahvale üks raskemaid muutusi, mida üle tuli elada. See võis ka olla ainus asi, mis oli kas võrdne Vene ajal toimunuga või hullemgi. Üheks kaalukaimaks murranguks oli hariduse edendamise ja jagamise areng. Suurt rolli selles osas mängis J.Skytte, kelle eestvedamisel loodi Tartu Akadeemiline Gümnaasium, mis hiljem nimetati ümber Tartu Ülikooliks. Kuna eesti rahvusest õpilasi seal polnud, ei olnud ka eestlaste jaoks tol ajal see niivõrd oluline sündmus. Eestlaste jaoks oli palju olulisem rahvakoolide loomine - kui esimesed andmed koolidest pärinevad 1680. aastatest, siis tegeliku rahvakooli alguseks võib pidada hoopis 1686
Esimese maailmasõja põhjused ja algus MAAILMASÕJA PÕHJUSED Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks 20.saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel (ühel pool seisid Pr. ja Ing. ja teisel pool Saks.). Sõjale aitasid kaasa: 1)Alahinnati ohtu. 2)Sõda romantiseeriti. Kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Paljud lausa soovisid ja ootasid põnevusega. 3)Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4) Kaalukaimaks osutus sõjaline mõtlemine. Sõjaplaanid olid muutunud väga keeruliseks, täpseks ja jäigaks. MAAILMASÕJA AJEND Maailmasõja puhkemise ajendiks sai A-U troonipärija tapmine Sarajevos 28.juuni.1914.a. atentaadi sooritas 17-aastane Serbia koolitusega terrorist Saks. õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, V., kes pidas end slaavi kaitsjaks, kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksa nõuab selle peatamist, millest aga V. keeldub. 1.aug.1914.a kuulutas Saks. V.le sõja ning 3.aug.1914
Piiskopid juhtisid usuelu ka nende maavaldustes väljapoole jäänud ordualadele. Piiskopkonna peakiriku e toomkiriku juures tegutsev toomkapiteel. Niimoodi nimetati kõrgemat vaimulike kolleegiumi, mis koosnes reeglina12 toomhärrast e kanootikust. Kapiitli eesotsas oli praost, kellele tähtsuselt järgnes dekaan. Esimene juhatas lisaks piiskopkonna majanduselule ka kapiitliistungeid, teine jälgis jumalateenistuse korda ja distsipliini. Toomkapiitli kaalukaimaks õiguseks oli õigus piiskopi valida. Kuid valitud kandidaadi kinnitas ta kas isiklikust sümpaatiast või kasust lähtudes piiskopiks mõne oma lähikondlastest. Siinsetest kõige järjekindlamalt suutis oma õigust ellu viia Tartu kapiteel, kuigi sealgi oli kolmandik piiskoppidest eri aegadel paavsti määratud. Toomkapiteel oli, piiskopile nõuandvaks organiks kirikuelu juhtimisel ja maa-ala valitsemisel ning tema liikmed tegutsesid sisuliselt riigiametnikena. Kui
Vaimulikku järelvalvet teostati sinodite e piiskopkonna saimulike koosolekute ja visitatsioonide e kirikukatsumiste kaudu. Piiskopkonna peakiriku e toomkiriku juures tegutse toomkapiitel- nn kõrgemat vaimulike kolleegium, mis koosnes reegline 12 toomhärrast.Eesotsas oli praost( juhatas lisaks piiskopkonna majanduselule ka kapiitliistungeid) kellele järgnes dekaan(jälgis jumalateenistuste krda ja üldist distsipliini). Toomkapiitli kaalukaimaks õiguseks oli õigus piiskoppi valida- lõpliku kinnitamise õigus oli siiski paavstil. Toomkapiitel oli piiskopile nõuandvaks organiks kirikuelu juhtimisel ja maa-ala valitsemisel ning tema liikmed tegutsesid sisuliselt riigiametnikena. Toomhärrade vaimulikuks kohuseks oli missade- pidulike jumalateenistuste läbiviimine. Kihelkonnakeskuseks oli kihelkonnakirik. Benediktluse ordu - elati kindlate kloostrite reeglite järgi. USUPUHASTUS. HARIDUS JA KULTUUR'
annaabi.ee 
