Kasutatakse vee osoneerimisel: O3=O2 + O Tekkiv monohapnik hävitab baktereid. Maad ümbritsev osoonikiht kaitseb elu Maal liigse UV- kiirguse eest. Freoonid on tekitanud ohtlikke osooniauke. Hapniku saamine. Hapnikku sisaldavate ühendite lagundamisel: 1) Vesinikperoksiidi lagundamisel( katal. MnO2) 2 H2O2 = 2 H2O + O2 2) Vee elektrolüüsil: 2 H2O = katoodil 2H2 + anoodil O2 3) Kaaliumsalpeetri lagundamisel: 2 KNO3 =2 KNO2 + O2 4) Bertholle`t soola (kaaliumkloraadi) lagundamisel: 2 KClO3 = 2 KCl + 3 O2 5) Kaaliumpermanganaadi lagundamisel: 2 KMnO4 = K2MnO4 +MnO2 + O2 6) Vedela õhu fraktsioneerimisel saadakse gaasiline lämmastik (kt 0 -1960C) ja vedel hapnik (kt0 -1830C). Vesi. H2O Tähtsaim H ja O ühend. ¾ Maa pinnast kaetud veega. Vee erandlikud omadused on tingitud molekulidevahelistest vesiniksidemetest: kt0 =1000C, st0 = 00C (lisasidemete lõhkumiseks tuleb kulutada rohkem energiat) . = 1g/cm3=1kg/dm3=1000kg/m3 ,
Valmistamisprotseduur on järgmine: MATERJALID: VAHENDID: Kaaliumkloraat (9 mahuühikut) sulguriga plastkott petroolpasta (vaseliin) savist uhmer või puukauss ja puulusikas. 1 MAHUÜHIK ON 1 PUULUSIKATÄIS. 1) Peenestage uhmris ettevaatlikult ja aeglaselt kaaliumkloraat, kuni ta muutub väga peeneks pulbriks. Mida peenem ta on, seda paremini detoneerub. 2) Pange pulber plastkotti. Lisage sinna ka petroolpasta, määrides sellega võimalikult vähe koti külgi, s.t. pistke vaseliin kaaliumkloraadi pulbrisse. 3) Sulgege kott ja mudige ainet segamini, kuni pole alles jäänud pisematki kuiva pulbrikogust, mis põhikänt-sakast eraldi oleks. Vajadusel lisage vaseliini. 4) Aine tuleb 24 tunni jooksul ära tarvitada, kuna temas hakkab toimuma reaktsioon, mis suuresti mõjutab plahvatusjõudu. See on aga täiesti süütu reaktsioon, mis ei eralda soojust ega kahjulikke aineid. 3.3.6. DÜNAMIIT. Dünamiit on tuletatud kreeka sõnast "dynamis", mis tähendab võimsust. Selle
plahvatada juba kas hõõrdumisel või löögi tagajärjel. Kaaliumkloraati võib kasutada samuti laboris ja koolikeemias hapniku saamiseks. 2KClO3 2KCl + 3O2 Kaaliumkloraati kasutatakse palju sõjanduses mitmete lõhkeainete, maskeerivate suitsusegude ja sütikute valmistamiseks, pürotehnikas ja tuletikkudes. Tuletikupea sisaldab umbes 50 % kaaliumkloraati. Tikk süttib siis, kui seda hõõruda vastu tikukarbi süütepinda, mis sisaldab punast fosforit. Kaaliumkloraadi reaktsioon väävelhappe ja suhkruga on väga eksotermiline ning suure leegiga (Pildiallikas: autori erakogu) 1.7 Leelismetallide biotoimed Liitiumiühendid võeti kasutusele 20. sajandil vaimuhaiguste ravil. Nimelt täheldati, et liitiumivaegus soodustab agressiivset käitumist, skrisofreeniat, alkoholismi ja vaimuhaiguseid. Liitiumiühenditega (1-
Lavoisier: tõestas massi jäävuse seaduse, esitas antiflogistoniteooria, seadus, et energiahulk, mis eraldub aine tekkel võrdub energiahulgaga, mis eraldub selle aine lagunemisel, esitas üldistatud käsitluse hapetest-alustest, kus seostas happelisuse hapnikusisaldusega, nomenklatuuri põhimõtted, esimene keemiaõpik, meetersüsteemi kehtestajatest, esitas keemiliste elementide loetelu Berthollet: avastas kaaliumkloraadi, juhtis tähelepanu reaktsioonide pöörduvusele, väitis, et reaktsiooni kulg sõltub ka lähteainete masside suhtest jt tingimustest Proust: tõestas, et ainete koostis ei sõltu saamisviisist, formuleeris ainete koostise jäävuse seaduse. Richter: Avastas, et vee elektrolüüsil eraldub 2 mahuosa vesinikku ja 1 mahuosa hapnikku rajas elektrokeemia alused, avastas et vasesoola lahusest elektrit läbi juhides vask sadeneb
1. Leidumine looduses. Hapnik on looduses kõige levinum element. Maa (õhkkonna, vesikonna ja maakoore) massist moodustab hapnik ligi 50%. Lihtainene leidub hapnikku õhus, kus teda sisladub mahu järgi 21% (1/5) ja massi järgi 23%. Seotult kuulub hapnik vee, kivimite, mineraalide ja loom- ning taimeorganisimide koostisse. 2. Saamine. Tööstuslikult toodetakse hapnikku õhust või vee elektrolüüdil, laboratoorselt saadakse teda kas: a) vee elektrolüüsil: 2H2O=2H2+O2 b) kaaliumkloraadi-, nitraadi-, permangnaadi või elavhõbeoksiidi lagundamisel kuumutamisega: katalüsaatoriks 2KClO3--------------------2KCl+3O2 MnO2 2KNO3=2KNO2+O2 2HgO=2Hg+O2 c) vesinikperokdiidi katalüütilisel lagunemisel: katalüsaator 2H2O2-----------------2H2O+O2 3.Omadused. Hapnik on värvuseta, lõhnata ja maitseta, õhust veidi raskem gaas, mis vees vähe lahustub
annaabi.ee 
