Suvirapsi kasvatamine Kaupo Kuusemaa PS2 Lähteülesanne Intensiivtootmine Keskmise lõimisega muld Eelviljaks kartul Mulla fosforitarve väga suur kaaliumitarve suur Planeeritav saak 2,5 t/ha Suviraps ,,Larissa" + Plussid Kõrge saagikusega rekord saak 4615 kg/ha Kõrge õlisisaldusega kuni 49,2% Keskvalmiv Hea seisukindlus Keskmise kuni kõrge kasvukõrgusega Glükosinolaatide ja eruukhapete sisaldus madal Suviraps ,,Larissa" miinused Väga vastuvõtlik valgemädaniku suhtes Keskmiselt vastuvõtlik kuivlaiksuse suhtes Agrotehnoloogia Koorimine peale eelvilja koristust
Valmimine. Algul kasvab tera intensiivselt. Seejuures täitub ta kiiresti veega, kuid kuivaine kogunemine on aeglane. Saabub valmimis- ehk küpsemisfaas. 5 Talinisu agrotehnoloogia Lähteülesanne. Talinisu kasvatamine söödaks. Sort ,,Ramiro" Tingimused: 1.Tavatehnoloogia 2. Raske liivsavi lõimisega muld 3. Eelvili-oder 4. Mulla fosforitarve väike, kaaliumitarve keskmine 5. Planeeritav saak- 5t/ha Talinisu annab võrreldes suvinisuga suurema saagi, on leplikum kasvutingimuste suhtes(võimsam juurestik) ja jõuab koristusküpsusesse varem. Talinisu eelistab raskemaid muldi, lepib kõige paremini raskete liivsavi- ja saviliivmuldadega. Mulla happesus peaks olema pH 5,0-7,5. Parimad eelviljad on põldhein, kaunviljad, haljassööda- ja silokultuurid. Talinisu tuleks külvata septembri esimesel dekaadil
agrotehnilised võtted. Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks toota antud tingimustes 4tonni õlleotra tavatootmises. Lähtudes kultuuri botaanilistest ja bioloogilistest iseärasustest ning kasutades vastavaid agrotehnilisi võtteid. Minule ette antud kriteeriumid õlleodra kasvatamiseks antud kursuseprojektis: · Tavatootmine · Kerge lõimisega muld · Eelvili: oder · Muld: Fosforitarve- väga suur, kaaliumitarve- suur · Planeeritav saak 4 t/ha 2 Bioloogilised iseärasused Terade lõhn ja värvus. Linnaseotra ehk õlleotra kasvatatakse linnase tootmiseks. Õlle valmistamiseks kasutatav oder peab olema koristatud õigeaegselt, võimalikult enne suuremaid vihmu. Õlleoder peab olema terve (haigustest kahjustamata), läikiv,
Kaalium väljutatakse peamiselt uriiniga, märkimisväärselt ka higiga. Ülemäärane naatriumi, kohvi, suhkru ja alkoholi tarbimine suurendab kaaliumi väljutamist uriiniga. Et normaalne kaaliumi omasta- mine vajab ka vastaval hulgal magneesiumi tarbimist, siis on alkohol kaaliumi suhtes kahekordne antagonist, sest ta soodustab ka magneesiumi väljutamist. Kaaliumi ülemäärast eritumist soodustab samuti madal veresuhkru tase. Täiskasva- nud inimese ööpäevane kaaliumitarve on erinevatel andmetel umbes 1,43,0g. Konkreetne vajadus sõltub inimeste kehakaalust, füsioloogilisest seisundist, keha- lisest aktiivsusest, elukoha kliimast jne. Näiteks oksendamine, kestev kõhulahtisus, rohke higistamine, diureetikumide kasutamine suurendavad tunduvalt kaaliumi- vajadust. Magneesium kuulub luude koostisesse, tal on roll kaltsiumi ning C-vitamiini ainevahetuses, mõjutab süsivesikute ainevahetust, aktiveerib aminohappeid, on
Kaalium väljutatakse peamiselt uriiniga, märkimisväärselt ka higiga. Ülemäärane naatriumi, kohvi, suhkru ja alkoholi tarbimine suurendab kaaliumi väljutamist uriiniga. Et normaalne kaaliumi omasta- mine vajab ka vastaval hulgal magneesiumi tarbimist, siis on alkohol kaaliumi suhtes kahekordne antagonist, sest ta soodustab ka magneesiumi väljutamist. Kaaliumi ülemäärast eritumist soodustab samuti madal veresuhkru tase. Täiskasva- nud inimese ööpäevane kaaliumitarve on erinevatel andmetel umbes 1,43,0g. Konkreetne vajadus sõltub inimeste kehakaalust, füsioloogilisest seisundist, keha- lisest aktiivsusest, elukoha kliimast jne. Näiteks oksendamine, kestev kõhulahtisus, rohke higistamine, diureetikumide kasutamine suurendavad tunduvalt kaaliumi- vajadust. Magneesium kuulub luude koostisesse, tal on roll kaltsiumi ning C-vitamiini ainevahetuses, mõjutab süsivesikute ainevahetust, aktiveerib aminohappeid, on
muldadel arvesse. Mõnikord ei piisa isegi kevadel antud kaaliumist viimase niite normaalseks varustamiseks ning kaaliumi aastanorm tuleb anda jaotatult. Kartul jt. rühvelkultuurid vajavad samuti suures koguses kaaliumi, kuid nende poolt omastatud kaalium eemaldub saagiga sügisel, kusjuures ka kasvu algperioodil omastatud kaalium võib taimes ümber paikneda vastavalt taime vajadustele. See vähendab kaaliumi terava puuduse ilmnemist. Teravilja kaaliumitarve on väike ning ta on suuteline hästi kasutama kaaliumväetiste järeltoimet. Kaaliumi terav puudus võib ilmneda teraviljade puuduliku väetamise korral eelkõige turvasmuldadel. Madala ja väga madala kaaliumisisaldusega, eriti kergete muldade omastatava kaaliumi sisaldust on võimalik kaaliumväetiste kasutamisega tõsta, kuid selle tõusuga kaasneb kaaliumi ebaproduktiivne tarbimine taimede poolt ja mullast väljapesemise suurenemine. See muudab
annaabi.ee 
