Luulelennu algus Esialgu ei kirjutanud ega olnud autor ta ise, vaid tõlkis see tuli tal suurepäraselt välja. Mitu Ain Kaalepi rahvalikku ja mõnusa huumoriga luuletust muutusid poplauludeks ja hoidsid rahva hulgas tema kui luuletaja nime värske. Esimesena jõudsid lugejate kätte 1962. aastal "Samarkandi vihikud" ja "Aomaastikud". Luuleuuendajana, vabavärsiviljelejana oli Ain Kaalep "kuldsete kuuekümnendate" eessammujaid. Aini luule iseloom Kirjandusüldsus õppis Ain Kaalepit tundma kui mitmekülgset filoloogi ja sügavat mõtlejat, kelle klassikatõlgendused köitsid mõttesügavuse ja laiahaardelisusega. Ain Kaalep on viljakas tõlkija. Tema huviorbiiti kuulub saksa-, hispaania- ja prantsuskeelne luule. Näited loomingust "Aomaastikud" "Samarkandi vihik" "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" "Järvemaastikud" "Mäe veri" "Klaasmaastikud" "Paani surm ja teisi luuletusi" "Peegelmaastikud" "Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi"
Sonettide puhul on Kaalepi jaoks oluline soneti iseloomulikem omadus, selle vormiline ebasümmeetria, mis mõjutab ka tähendustasandit. Tavapäraste sonettide kõrvalt leiame Kaalepilt ka sonette skeemiga 4+4+1+4+1, 4+4+2+4, 4+4+2+3+1. Soneti piirid ei ole reeglites. Tegu on sonetiga täpselt nii kaua, kuni lugeja seda tajub. Lisaks on Kaalep tõlkinud vanaegiptuse keelest võru keelde luuletusi. Kuna ta on kirjutanud mitmeid arvustusi võrukeelsele kirjandusele, siis peetakse Kaalepit ka ugandi keele hoidjaks. Looming: · "Aomaastikud" (1962) · "Samarkandi vihik" (luulekogu, 1962). ( Luulekogus on avaldatud esimene eestikeelne hispaania romanss). · "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (näidend, 1967, avaldatud Manas 1969, nr. 36) · "Järvemaastikud" (luulekogu, 1968) · "Mäe veri (Totomauna)" (näidend, 1970, avaldatud: Looming 2006, nr. 6) · "Klaasmaastikud" (1971)
et teeb Luigile öömuusikat. Ta astus ämbritesse ja hakkas nendes ringi käima, tehes lollusi nagu purjus mehed ikka teevad. Oli päris kohutav mõelda, et reaalsus ongi selline ja mõni naine talubki öösiti selliseid olukordi. Luigi sõbranna Liivi oli just üsna usutav ning jättis hea mulje. Liivi osatäitja oli Piret Rauk ning oma särtsakusega ja mõjuvõimsusega suutis ta publikut päris korralikult naerutada. Liivi abikaasat Kaalepit tegi väga hästi järgi Mati Talvistu, eriti tore oli see, kui ta joobnuna suure prantsatusega laua peale pikali lendas ja magama jäi. Muusika ja valgustus olid nagu kunstiline kujunduski hästi lihtsad, kuid samas leidlikud. Õrn ja vaikne ning väga lihtne muusika hakkas mängima vaid kurvematel hetkedel. Valgus lülitati sisse alles siis, kui tegevus hakkas laval toimuma. Alguses oli laval vaid pimedus ning oli kuulda vaid Mardu ja Leemeti vestlust
lg.2. Menetlusosalistel õigus esitada küsimusi tunnistajale läbi kohtu. Seega kui kohus leiab, et asjakohane tõend on, siis jätab pensioniameti vastuväite rahuldamata ja rahuldab avaldaja taotluse. 20. Kohtusse oli kutsutud tunnistajatena Kaalep, Arusoo ja 10.a. Varb. Kohus hoiatas tunnistajaid enne nende ülekuulamist teadvalt vale tunnistuse andmise või tunnistuse andmisest keeldumise eest. Tunnistaja Arusoo viibis saalis Kaalepi Ülekuulamise ajal, kuigi andis oma tunnistuse peale Kaalepit. Varb, kes andis tunnistust esimesena aga viibis saalis Kaalepi ja Arusoo ülekuulamise ajal. Kas kohtu tegevus on kooskõlas seadusega? Ei ole- TsMS § 260 lg.1 kohaselt kuulatakse tunnistajad üle üksteisest eraldi ja ülekuulmata tunnistajad ei või viibida asja arutamise ajal saalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni kohus lubab tal lahkuda. Seega tunnistaja Varbi puhul oli toiming korrektne, tunnistaja
kus öeldi, et kõik vead, mis tehtud, tingitud Stailinist, isikukultus. Kross kirjutab sellest, et olenemata aegadest saab elada puhta hingega. Inimene ei pea igasuguse kampaaniaga kaasa minema. Puhtuse taotlus. Palju on vabavärsilisi luuletusi. Sellest tuli loomulikult probleem. Armastas üldse vabavärssi kirjutada. Sest Endel Nirk oli niisugune, kes kasutas parteistaatust, et ennast kirjandust luua, kirjutas Hermelini nime all paroodia pealkirjaga ,,Porikuu sonaat", parodeerib Krossi, Kaalepit, Ellen Niitu. Probleem selles, et pole luule. Vastad sellele ja ülteb selle, et inimese teeb inimeseks iseseisva mõtlemise võime. Veel luulekogud ,,Kivist viiulid", seal ilus luuletus ,,Maailma avastamine", mis pühendatud Kolumbusele. ,,Lauljad laevavööridel", ,,Vihm teeb ilusaid asju". Põhiteema on intellektuaalne luule, filosoofiline mõtisklus niinimetatud uue aja inimesest. Proosani jõuab 70ndatel ja sinna jõudmiseks suureks põhjuseks alanud stagnatsioon
tingitud Stailinist, isikukultus. Kross kirjutab sellest, et olenemata aegadest saab elada puhta hingega. Inimene ei pea igasuguse kampaaniaga kaasa minema. Puhtuse taotlus. Palju on vabavärsilisi luuletusi. Sellest tuli loomulikult probleem. Armastas üldse vabavärssi kirjutada. Sest Endel Nirk oli niisugune, kes kasutas parteistaatust, et ennast kirjandust luua, kirjutas Hermelini nime all paroodia pealkirjaga ,,Porikuu sonaat", parodeerib Krossi, Kaalepit, Ellen Niitu. Probleem selles, et pole luule. Vastad sellele ja ülteb selle, et inimese teeb inimeseks iseseisva mõtlemise võime. Veel luulekogud ,,Kivist viiulid", seal ilus luuletus ,,Maailma avastamine", mis pühendatud Kolumbusele. ,,Lauljad laevavööridel", ,,Vihm teeb ilusaid asju". Põhiteema on intellektuaalne luule, filosoofiline mõtisklus niinimetatud uue aja inimesest. Proosani jõuab 70ndatel ja sinna jõudmiseks suureks põhjuseks alanud stagnatsioon. See, et kõike,
annaabi.ee 
