· "El Greco" Ramón Gómez De la Serna · "Ikke all" Ivan Vazov jt Ain Kaalepit on tunnustatud ka mitmete auhindadega: · 1984 Juhan Liivi luuleauhind · 1986 Eesti NSV teeneline kirjanik · 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk · 1998 Elva linna aukodanik · 2008 Rahvusmõtte auhind · 2010 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind · 2010 Jaan Krossi kirjandusauhind 2010. aastal määras Valitsus Wiedemanni keeleauhinna Ain Kaalepile ,,kui emakeelse sõnakasutuse suurmeistrile tipptasemel luule- ja proosaloomingu, kui silmapaistvale kultuuriisiksusele maailma kõrgkultuuri originaalteoste eesti keelde vahendamise ja kui kodanikule eesti keele, eestluse ja Eesti kaitsmise eest". Ta on panustanud eesti kultuuriajakirjanduse arendamisse ja maailmakirjanduse tõlkimisse eesti keelde. Kaalep rõhutab, et raamatut tuleb tõlkida originaalkeelest. Keeleauhind anti Ain Kaalepile üle Vabariigiaastapäeval 24. veebruaril 2010
· ,,Mu kätes on tuli" 1970 aastad · saabus Ricardo Mateo · Aarelaid õpetas hispi Tallinnas · 3 Hone'i õpilast koostasid Hisp-Eesti sõnaraamatu (ka Talvet) · 80.ndad samas vaimus Ivar Ivask · Loomingu Raamatukogu andis välja kirjandust · Books Abroad, sai selle peatoimetajaks · Jorge Guillén paelus Ivaskit, oli vaimseks isaks · Octavio Paz Ivaskiga suhelnud, pühendas luuletuse talle · suhtles ka Kaalepiga, saatis Kaalepile hispaaniakeelseid raamatuid 1990 (IV) · 1992-3 loodi hispaania fil · Talvet & Tiiu Põder Keskaja Hispaania kirjandus Keskaja Hisp luule · araabia luule mõjutas, eriti romanssi · Araabias polnud stroofi, oli kaksikvärss beit · assonantsriim hisp kangelaslauludes · Casida värisüksus, kus kindel riimiskeem, rohkem kui 2 värssi=stroof · araabiakeelse luule stroof tekkis Hispis 10. sajandi keskel · zéjel hisp keeles stroof aa bb a
ilmus 1943. aasta detsembris ajalehes „Postimees“. Luuletus „Kirjaneitsi mälestuseks“ oli pühendatud Lydia Koidula 100. sünniaastapäevale. Paraku poeedi eluajal nägi tema looming trükivalgust äärmiselt vähe. Debüüt toimus alles 1966. aasta jaanuaris „Loomingu“ veergudes. Enne Alliksaare surma aastal 1966 jõudis raamatuna lugejateni tema ainuke näidend „Nimetu saar“. Oma viimastel eluaastatel Tartus suhtles, suunas ja andis Alliksaar nõu Ain Kaalepile, Paul- Eerik Rummole, Andres Ehinile ja Jaan Kaplinskile, kellest hiljem said tunnustatud poeedid ja esseistid. Artur Alliksaar suri vähktõppe 12. augustil 1966. aastal Tartus. Surmajärgselt on tal ilmunud viis luulekogu: „Olematus võiks ju ka olemata olla“ (1968), „Luule“ (1976), „Väike luuleraamat“ (1984), „Päikesepillaja“ (1997) ja „Alliksaar armastusest“ (2002). Samas on Alliksaarel oluline roll ka luuletõlkijana, tema silmapaistvaim
o 1966 Nimetu saar Ain Kaalep o 1967 Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator Mati Und o 1968 Phaethon, Päikese poeg Kui vaadata teatriuuenduse klassikalist avaldusmikuju, siis ideoloogia kuulutuab pigem seda, et klassikaline draamatekst kaob ära. Valmisteksti lammutamise tendents tekitab küsimusi. Samas aga on ka taustade mõttes seoseid. Kui vaadata uuenduse varasemat poolt, siis üks varasemaid taustautorieid on Bertolt Brecht. Ain Kaalepile meeldis ta väga. See uuendus Eesti draamas brechtilikult edasi ei lähe. Tulevad uues taustad: A. Artaud, J. Grotowski, P. Brook. Absurdidraama on selles komplektis täiesti olemas. Hakkab tulema tekste, mida on kirjeldatud mitut moodi ja üks tinglikke termineid, mis on käibele lastud on mudeldraama. Tekib mingi mudeldav tendents, mis proovib haarata korraga väga paljut. Modelleeritakse kogu maailma ja olemist ning see on tihtilugu tinglik- kujuteldav maailm
Seda loetud mitut moodi, ei ole samasugust tulevärki nagu luules, aga mingid ühisosad tulevad. Selge, et pole realistlik draama. Loetud kui antiutoopiat. Ilmekam näide Ain Kaalepi "Iidamast ja Aadamast e Antimantikulaator" 1967. Düstoopiline mudel selge. Ühiskondlik, varjatud-poliitiline kiht olemas. Samas kasutatakse Piibli tekste ära ja antakse suurem mõõde asjale. Kaalepi näidendite puhul võib silma torgata, et Brechti mõju olemas, brechtilikkus sobib Kaalepile rohkem kui mõnele teisele. Mati Unti Phaeton, Päikese poeg 1968 ei saa pööraseks teatrisündmuseks, aga mingi sissejuhatus teistmoodi draamasse siiski saab tehtud. Selle lavastab peanäidejuht Kaarel Ird ise. Unt ühendab kõige paremini teatriuuenduseideoloogiaid ja kirjutusviise. Until mütoloogiast pärit lugu, töödeldud mitmel moel. Varaseid märke kujunevast noorsookultuurist. Edasi tuleb 1969
annaabi.ee 
