2. Kategooriakaitse rühmad- laia elanikkonnarühmade huvikaitseühendused( väikeettevõtja) 3. Edendamisrühmad- eesm. Tegutseda kogu üldsuse huvides. Erakond- poliitsüsteemi põhiesindaja Liigitada saab neid ideoliigiate alusel ja ideeparteid vs huviparteid Erakond: 1. maksimeerib toetust: valija liikmed, eriti aktivistid raha, teave jne 2. viib ellu eesmärke 3. teostab huve Ülesanded vt slaid Erakondade sisekorraldus: Protoparteid- Kaadriparteid-väe toetajaid Massiparteid- suur hulk liikmeid, Pühendunud parteid- Laiahaardeparetid- parteid kus proovitakse meeldida kõigile valijatele Karelliparteid- kindel erakonna eliit ja liikmeskonna ja valijaskonna haldamine Motiveerimine Kolme sorti stiimulid: Ainelised Solidaarsusstiimulid annavad kuuluvustunnet, suur arv inimesi aga kompetents on nõrk Eesmärgilised Erakonnasüsteem: D´HONTE JADA 1 2 3 4 5 SAINT-LAGUE 1 3 5 7
kandidaatide värbamine ning selekteerimine valimisteks ja avaliku võimu esindajateks. Partei üle-sanne on ühendada ühesuguste huvide, vaadete ja väärtustega inimesed ning koondada ja vahendada huvisid ning ühendada kodanikke ja võimu, samuti sotsialiseerida ja mobiliseerida vali-jaid. Parteitüüpe on erinevaid: kaadri- ja massiparteid, laiahaardeparteid, kartelliparteid, frantsiisi- parteid ning muidugi parem- ja vasakpoolsed parteid. Kaadriparteid ei eksisteeri väljaspool esinduskogu ja seal on ka nõrgalt arenenud koostöö parteiliikmete vahel. Iseloomulik on ka elitism, saadikud teevad vajaduspõhist koostööd nende ringkondadega. Massiparteis on see-eest hierarhiline struktuur, kus on tugev keskjuhatuse võim ja kus liikmed peavad maksma liikme- maksu, mis on partei peamine sissetulekuallikas. Samuti on massipartei ühe kindla sotsiaalse klassi huvide realiseerija
Tavaliselt on neil ka oma ideoloogia. Idee- ja huviparteisid saab eristada liikmeskonna ja valijaskonna poolest. Ideepartei valijaskond on tavaliselt sotsiaalselt heterogeenne, ühelgi sots grupil ei ole selles domineerivat seisundit. Huviparteis domineerib mingi sots grupp. Huviparteid on näiteks vähemusrahvaste parteid. Kodanliked parteid on need erakonnad mis tunnustavad eraomandust ja sellel põhinevat majanduskorda. Töölisparteid peavad eraomandust ebavõrdsuse põhjuseks. Kaadriparteid kujunevad aktiivselt poliitikas osalevatest inimestest, keda seob enam vähem sama ideoloogia ja huvid. Partei tegeleb vähe oma siseprogrammi edendamisega ja ei näe vaeva palju valijaskonna poolehoiu võitmiseks. Massiparteid on sotsialistliku suunitlusega tööliste liikumine ning on range organisatsiooniline ülesehitus. Üheparteisüsteem Parteil on riikliku võimu monopol. Esineb autokraatses ja totalitaarses riigis. Võib esineda
ideoloogiliste printsiipide ja/või huvide kogumi kasuks kas otsese võimukasutuse või valimistel osalemise teel Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus: Parteid on ühendused, mis programmiliste seisukohtade ja propaganda abil püüavad saavutada võimu riigis, seda teostada ja kontrollida. Partei = institutsioon, mille kaudu masside poliitilised eelistused transformeeritakse riiklikuks poliitikaks. Ajalugu: tekkisid 18 ja 19 saj koos üldise valimisseadusega. Partei tüübid: · kaadriparteid tekkisid 19saj viimastel aastakümnetel ebamääraste parlamendirühmistustena · massiparteid kaadripartei vastand, parteiprintsiibi tõelised kehastajad · diktaatorlikud parteid massipartei rõhutatud versioon · laiahaardeparteid (sks volkspartei) mõiste pärineb Otto Kircheimerilt, massipartei ja kaadripartei konvergentsi tulemus · huviparteid järgivad suhteliselt kitsaid sihte Partei funktsioonid: · valijate mobiliseerimine
Parteid iseloomustavad põhiliselt järgmised tegevused ehk funktsioonid: 1) ideede genereerimine ja vahendamine (väljapakku-mine); 2) poliitilisele sotsialiseerumisele kaasaaitamine; 3) indiviidi ja süsteemi kokkuviimine; 4) poliitilise eliidi mobiliseerimine; 5) valitsuse aktsioonide koordineerimine; 6) opositsioonis olemine; 7) kontrolli saavutamine valitsemismehhanismi üle; 8) liidrite kujunemine. Ülesehituse ja toimimise järgi eristatakse tavaliselt kaadriparteid (sellel on lõtv organisatsioon ning väikear-vuline liikmeskond; põhitähelepanu on pööratud toetajaskonna leidmisele ja valitsemisele) ning massiparteid (range organiseeritus ja distsipliin). Maailmavaate järgi eristatakse tavaliselt aateparteisid (konservatiivid; liberaalid jne). Samuti on parteisid võimalik eristada tegevusala järgi (töölisparteid; agraarparteid jne). Partei võib põhineda ka etnilisel, usulisel, piirkondlikul või mingil muul ühtekuuluvusel
järgmised tegevused ehk funktsioonid: 1) ideede genereerimine ja vahendamine (väljapakku- mine); 2) poliitilisele sotsialiseerumisele kaasaaitamine; 3) indiviidi ja süsteemi kokkuviimine; 4) poliitilise eliidi mobiliseerimine; 5) valitsuse aktsioonide koordineerimine; 6) opositsioonis olemine; 7) kontrolli saavutamine valitsemismehhanismi üle; 8) liidrite kujunemine. Ülesehituse ja toimimise järgi eristatakse tavaliselt kaadriparteid (sellel on lõtv organisatsioon ning väikear- vuline liikmeskond; põhitähelepanu on pööratud toetajaskonna leidmisele ja valitsemisele) ning massiparteid (range organiseeritus ja distsipliin). Maailmavaate järgi eristatakse tavaliselt aateparteisid (konservatiivid; liberaalid jne). Samuti on parteisid võimalik eristada tegevusala järgi (töölisparteid; agraarparteid jne). Partei võib põhineda ka etnilisel,
annaabi.ee 
