Kui temperatuur on õige, siis sulab määre kergesti, kuid ei suitse ega kahjusta põhja. 4. Veendu, et parafiin kataks ühtlase kihina suusa libisemisala (klassikasuuskadel ainult otstes, uisusuuskadel üle terve põhja). 5. Ära jäta kuuma määrderauda suusapõhjale seisma, kuna liigne kuumus võib suuski kahjustada. 6. Jäta määritud suusk 5 minutiks jahtuma. Samal ajal võid määrida teise suusa. 7. Alusta liigse parafiini eemaldamist suusasoonest. Kasuta plastikust kaabitsat või pulka ning lükka suusaninast tahapoole. Kui kaabits soonest välja tuleb, ei kriimusta see parafiiniga kaetud suusapõhja. 8. Puhasta parafiinist ka suusakandid ja servad. 9. Sikelda parafiin suusapõhjalt, kasutades akrüülsiklit. Kõige lihtsam on tööd teha sikliga, millel on teravad kandid. Siklit saab teritada, hõõrudes selle serva täisnurga all vastu liivapaberit. 10. Sikelda suusapõhja sõidusuunas ehk ninast tahapoole. Kui oled määrinud kõvemate
· Määri määrde- emmaldi pudamisalale ja lase hetk mõjuda · Pühi suusapõhi lapiga puhtaks · Karesta pidamisala liivapaberiga · Aja kruntmääre määrderauaga laiali ja lase jahtuda · Määri peale mitu õhukest kiht pidamismääret · Tasanda iga kiht korgiga hõõrudes Libisemise määrimine · Aja libisemismääre laiali määrderauaga sulatades · Puhasta soon pulgaga, et põhi ei saaks kahjustatada, kui ka pulk libastuks · Hoia kaabitsat vaha eemaldamisel kergelt viltu, et see sõrmede vahel läbi ei painudks · Harja põhja messingharjaga, siis tee pind täiesti läikivaks nailonharjaga
Esmalt puhastada metalldetailid terasharja või lihvpaberiga roostest, töötle roostetõrjeainega ja värvi. 2.4. Klaaside eemaldamine Eemaldada klaasid, soojendades selleks kitti. Soojendada kitti kuumaõhupuhuriga. Klaas võib kergelt kuumusest puruneda. Tuleb olla hoolas ja soojenda vaid kitti. Klaas katta niiske lapi või vineeritükiga. Eemaldada kitt peitli või jäiga pahtlilabidaga. 2.5. Värvi eemaldamine Värvi eemaldamiseks kasutada kaabitsat, kuumaõhupuhurit, infrapunalampi / Speedheaterit. Keemiat, st erinevad värvieemaldajad kasutada ei ole soovitav, sest keemia võib puitu jääda ja hiljem värviga reageerima hakata. Pilt 5. Värvi eemaldamine Pilt 6. Klaasi kaitsmine kuuma eest Pilt 7. Värvi/kiti eemaldamine 4. PUIDUTÖÖD 3.1. Puiduparanduste tegemine Teha valmis plomm, asetada see parandatavale kohale ja märkida plommi järgi
Enne põrandaliistude naelutamist eemaldatakse kõik seinaäärsed tükid ja kiilud. Vana värvi eemaldamine Vana värvi eemaldamine. Vana värvi eemaldamiseks põrandalt on mitmeid vahendeid, üheks variandiks on mehhaaniline viis kasutades kaabitsaid, aga suurte pindade ja paksu värvikihi puhul on eelistatud kas fööni või infrapunalampide kasutamine. Viimane variant on õigustatud eriti naelu täislöödud põrandalaudade puhul, mil on oht vigastada kaabitsat, aga ka siis, kui tahetakse endale vähem tööd jätta lihvimise näol. Vanad põrandalauad võivad tihti olla kahjustatud niiskuse, mädaniku või kahjurite tõttu või lihtsalt kulunud. Sellisel puhul viiakse läbi laudade proteesimine või plommimine, kus kahjustatud tükk saetakse ära ja asendatakse samaväärsega. Kahjustunud puit tuleb asendada tiheda lülipuiduga. Parandusteks kasutatav puit peab olema sama kvaliteediga ja samast
nähtud leotuspesuainet, mis eemaldab mustuse. Paariminutilise toime järel pestakse ligunenud pori maha. Nüüd tulevad nähtavale asfaldiplekilised pinnad, kus asfaldiplekkide eemaldamiseks tuleb pihustada plekkidele asfaldiplekieemaldajat. Pärast mõneminutilist toimimist loputatakse plekieemaldi surveveega maha. Seejärel võib pesta lõplikult ampooniga, loputada puhta veega ja siis kuivatada. Professionaal kasutab kumerat, pehme kummiga kaabitsat ja klaaside pühkimiseks paberit. Kodus pestakse autot enamasti käsitsi. Selleks läheb vaja ämbrit või voolavat vett ja pesuvahendeid: asfaldipleki eemaldajat, mikroemulsioon-leotusvahendit, autosampooni, harja ja kuivatuslappi. Kõigepealt tuleb autot pihustada mikroemulsioon-leotusvahendiga. Pihustamisel tuleb liikuda alt üles, et vältida valgumistriipe. Pärast mõneminutilist leotamist pesta suurem pori autolt veega maha ning seejärel kanda asfaldipleki eemaldajat velgedele, auto
saekettale. Masinate tö ö tasapinnaalune peab olema piirestatud. - Nü ri lõiketera pä rsib kvaliteetset tö ö tulemust. Vaiguse saeketta kü lge jä äb kinni puidutolm ja saepuru, sae kasutaja peab avaldama suuremat jõ udu materjali lü kkamisel ning suureneb ka materjali tagasilö ö gi risk. Kunagi ei tohi saeketast puhastada tö ötaval seadmel. Puhastamiseks tuleb saag seisata ning kasutada sobilikku kaabitsat ja puhastusvahendit. U] mmarguse ristlõ ikega puitmaterjali pikilõ ikamist peab ketassaega pingil vä ltima. Vä ikesemõ õ tmelist detaili on keeruline hoida nii, et kä ed ei satuks ohualasse ega tekiks detaili tagasilö ö ki. - Seadme ohutuks kasutamiseks lubatud vä ikseim saeketta diameeter peab olema mä rgitud seadmele. Liialt vä ikese diameetriga saeketta lõ ikekiirus on vä ike ning suureneb ka tagasilö ö gi risk.
klassifikatsioon. Mida suurem number, seda peeneteralisem lihvpaber. Vahelihvi käigus lihvitakse lakitud pinda, et eemaldada laki sisse jäänud tolmuosakesi. Tasanduslihv. Viimistlusaine pealekandmise järel võivad puukiud üles tõusta või on kattepind ise ebatasane. Sel juhul tuleb viimistlust lakkimiste vahepeal peene abrasiivvahendiga tasandada. Käsitsi lihvimine. Enne abrasiivpaberi kasutamist on sageli vaja kasutada kaabitsat, et kõrvaldada väikesed defektid või kiu murdumiskohad. Korgist lihvklots lihtsustab selle ülesande täitmist ning samuti pikendab lihvpaberi eluiga. Lihvida tuleb alati pikikiudu kasutades järjest peenemaid lihvpabereid. Enamiku puidutööde puhul alustage 120- se paberiga ning jätkake kuni 240-se paberini. Kui paber ummistub, koputage klots vastu tööpinki tolmust puhtaks. Lõppviimistluseks kasutage kulunud peeneteralist lihvpaberit,
Mõned laki- ja värvikihid tulevad kõige paremini kaabitsaga maha kraapides, kuid tuleb olla ettevaatlik, sest näiteks puidu pinda on lihtne kahjustada. Suurim oht on kaabitsa nurgaga terav kriips puidu sisse tõmmata. Selle vältimiseks võib kaabitsa nurgad luisuga kumeraks lükata. Töötamiseks sobivad nii vahetatavate teradega, kui ka kaabitsad, mida peab luisuga ise teritama. Kaabitsaga tuleb töötada ainult piki puidusüüd! Kasutades jäika pahtlilabidat peab jälgima, et kaabitsat puitu sisse ei lükkaks. Liivaprits Liivapritsi all mõeldakse mitmesuguste pindade puhastamist suruõhujoas liiva abil. Liivapritsi töörõhku saab reguleerida ning tööks saab kasutada erineva fraktsiooniga liiva, mis annab võimaluse paindlikult erinevatele detailidele ja vajadustele läheneda. Liivapritsiga saab töödelda väga erinevaid materjale, k.a klaasi, plastikut, kummi. Saab hõlpsasti eemaldada vana värvi või krohvi. Märgliivaprits