Vogl oli baritonilaulu kontserttraditsiooni tekke üheks inspireerivamaks kujuks. 20. sajandil on seda traditsiooni jätkanud Dietric Fischer- Dieskau, Olaf Bär, Thomas Hampson ja Wolfgang Holzmair. http://www.youtube.com/watch?v=qUqG5fPdLYg Bass Bass on kõige madalam meeshääl. Bass on ka madalaim partii heliteoses. Bassihääl kujutab ooperis tavaliselt isa, vanemat riigimeest või kõige süngemat kaabakat. Varased ooperid kirjutati kindlale lauljale, sest võimekaid bassilauljaid oli vähe. http://www.youtube.com/watch?v=2MoZHuPnv9g Sopran Helen Lokuta. Metsosopran Karmen Puisi. Alt Nina Hagen. Tenor Andrea Bocelli. Bariton Jassi Zahharov. Bass Mati Palm. Kasutatud allikad Google pildigalerii. http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
USA 1. maailmasõjas Sõja alguses andis USA Antanti riikidele laenu, aga otsustas ise jääda neutraalseks. Seda otsust pooldasid ka enamus rahvast. Sõjaga liitumiseks ei tehtud mingeid ettevalmistusi enne 1915. aastat ja armeed hoiti endiselt väiksena. Ajaga hakati Saksamaas nägema kaabakat, kes käitus väga valesti Belgias 1914. aastal ja uputas Lusitania 1915. aastal hoolimata sõjaõigusest. 1917. aastal hakkasid Saksa allveelaevad PõhjaAmeerika laevu uputama ja Mehhikot USA vastu hälestama ja rahaliselt aitama. See sundis USA valitsust sõjaga liitumisele mõtlema. Põhjust Euroopas demokraatia kaasaaitamiseks nähti Venemaa veebruarirevolutsioonis, kuna see näitas, kui rahulolematu
hetkel halvas olukorras, kuid et seesama isik on paljudel teistel hetkedel kõige paremas korras. Ja kui mina nüüd kellegi kohta kuulen, et ta on surnud, kehitan ma lihtsalt õlgu ja ütlen sedasama, mida ütlevad surnute kohta tralfamadoorlased, ja nimelt: „Eks ta ole.”“ (lk 30) Romaani peamine antagonist pole tegelane, vaid II maailmasõda ise. Vonnegut’i isa mainib esimeses peatükis, et Vonnegut’i raamatutes „ ei esine ühtki suli ega kaabakat“ ja see on tõsi, sest Billy Pilgrim võitleb sõja traumaatiliste mõjudega palju rohkem kui teda ümbritsevad tegelased teda häirivad. Billy tuleb toime oma traumaga elades ühest hetkest teise, selle asemel et elada päevast päeva, mis juhtub kõigepealt pärast eriti piinavat lüüasaamist Bulge'i lahingus. Billy läheb kogu ülejäänud romaani vältel hüppab ajas edasi-tagasi, manööverdades oma elu erinevate hetkede vahel, püüdes maha suruda mälestusi sõjast, eriti Dresdeni
K: Tean, ma lihtsalt TEAN! Sina võta Miili ja anna Ell mulle. Suurt varandust meil jagada poleks: Ellul lapsi pole. Tood Miili majja ja näed oleme jälle paradiisis. P: LORA! K: Võin sulle teatada Hiiobi sõnumeid: Ell saab minule! Kaks on poolt, ega sinul ei ole selle kohta enam midagi öelda! Sinu hääl ei too sinna enam midagi kaaluvat juurde. Päris tõsi, nalja ma ei tee! P: (peast kinni haarates) Ell tahab sind! Sind! Niisugust juttu ära mulle aja! Ell tahab sind kaabakat, kes käib kõrtsides kaklemas ja on vanglas kuude kaupa soola-leiba söönud! K: Jah tahab! P: Saan naerukrambid! K: Ei nutad vend! P: Saan naerukrambid! P: Ei, vajud südamevalust ninali! P: Saan naerukrambid! K: Noh siis tea, Ell on juba pool aastat minu naine. Nüüd ma võtan ta avalikult sinult üle. P: Häbematu lurjus! Valetad, noakangelane! Ütled, et kaks on selle libujahi poolt... Aga kaks on ka vastu! K: Jäta tühi lora! P: Kasi siit välja!
Enne 19. sajandit kasutati baritoni ooperi pearollides harva. Üks tähtsamaid 1800. aastate baritone on Johann Michael Vogl (1768-1840), kes oli Schuberti sõber. Paljud kuulsad tenorid on alustanud baritonina (Lauritz Melchior, Plácido Domingo). Bass Bass (itaalia keeles basso "madal") on kõige madalam meeshääl, ulatusega umbes Ef 1. Bassihääl kujutab ooperis tavaliselt isa, vanemat riigimeest või kõige süngemat kaabakat. Varased ooperid kirjutati kindlale lauljale, sest võimekaid bassilauljaid oli vähe.Mozart kirjutas kergemale bassi häälele.Osmini rolli looja (laulja) on Ludvig Fischer, keda võib pidada ka tigekoomilise bassi traditsiooni rajajaks. 19. sajandi itaalia ooperis omas bass suuremat tähtsust.Vene ooperi Elu tsaari eest (Glinka) peaosa oli kirjutatud bassile. Pärast seda hakati süngekõlalist vene bassihäält eriti kõrgelt hindama. Suur edu oli Mussorgski ooperil Boriss Godunov
Tartuffe on mees , kelle jõukas ja usklik kaupmees Orgon nn korjab üles kirikust, kus Tartuff talle sila jääb kui väga õilis ja heatahtlik mees, kellel lihtsalt ei ole elus vedanud. Tegelikult on Tartuffe plaan lihtsalt Orgonile küljealla saada, et tema naisele külge ajada ja endale võim saada. Orgon arvab, et suudab selle heateoga, et Tartuffe enda majja võtab, lunastada nende pere patud jumala silmis. Keegi peale Orgoni ja ja tema ema ei usu seda silmakirjalikku kaabakat, aga Orgon seevastu lükkab ümber kõik süüdistused milles Tartuffe süüdistatakse. Orgon ajas kodust välja oma enese poja Damise kuna too julges Tartuffeiga sõnelusse astuda. Orgon arvab, et on Tartuffei näol oma tütrele Marianele sobiva kaasa leidnud ja hooliata tütre armastusest teise mehe vastu on tütar sõnakuulekas ja nõus abielluma. Lõpuks aga saab Orgoni naisel Elmirel mõõt täis, kuna Tartuffe on teda juba kaua kimbutanud ja talle lähenenud
«Kahju, sir, aga me võiksime teile öelda ainult seda, kus ta elas eile õhtuni.» Äkki langes vana hulgus kokku, kukkus võõra najale, pani lõua ta õlale, nuttis üle ta selja ja ütles: «Oh häda! Oh häda! Me vaene vend! Läinud -- ja me ei saanud teda enam näha. Oh, see on liiga, liiga ränk!» Siis pöördus ta tönnides ümber, tegi käega hertsogi suunas igasugu lolle liigutusi -- ja pagan võtaks: hertsog laskis reisikoti maha kukkuda ja hakkas ka nutma. Need kaks kaabakat olid kõige suuremad sulid, keda ma olen iialgi näinud. Noh, võõrad mehed kogunesid nende ümber, tundsid neile kaasa, ütlesid neile igasuguseid lahkusi, kandsid nende reisikotid mäest üles, lasksid neid endi najale toetuda ja nutta, jutustasid kuningale kõik ta venna viimseist minuteist, ja kuningas jutustas kõik käeliigutustega hertsogile, ja mõlemad leinasid surnut parkalit, nagu oleksjd nad tõesti lihase venna kaotanud
annaabi.ee 
