1 tahk on hulknurk ja ülejäänud tahud on ühise tipuga kolmnurgad Kõrgus on tipu kaugust põhjast, alati põhjaga risti. Tipp on külgservade ühine punkt Korrapärased ja mittekorrapärased püramiidid m = külje kõrgus ehk apoteem Sk=Pm/2 Sp sõltub põhja kujundist St= Sk+Sp V=SpH/3 Pöördkehad Pöördkehad on ruumilised kujundid, mis tekivad mingi tasandilise kujundi pöörlemisel ümber ühe külje. Silinder tekib ristküliku pöörlemisel Külgtahk on ristkülik. Silindritelg ristküliku külg, mille ümber ta pöörleb Selleks, et silindril kõik ära arvutada on vaja tema raadiust ja kõrgust Moodustaja = m telje vastas asetsev ristküliku külg. Telje ja moodustaja pikkus on silindri kõrgus. Külgpind see osa silindrist, mille kujundab moodustaja Sp= r Sk= CH C=2 r St= 2Sp + Sk V=SpH Koonus - tekitab täisnurkne kolmnurk pööreldes, ümber
Igasugune puidu lõikamine toimub kiilukujulise lõikeservaga lõike instrumendiga Lõikeinstrumendil võib olla : Üks lõiketera (näit. peitel, käsihöövli tera) Mitu lõiketera (näit. frees, ketassaaag ) Tera ja detaili pindade määratlused . 1. Detail 2. Lõikur 3. Lõikeserv 4. Laast 5. Töödeldud pind 6. Lõiketasapind . Kiilukujulise lõikuri pinnad : Esitahk Tagatahk’ Külgtahk (2tk) Lõikuri pindade lõikumisel tekivad servad : Esi- ja tagatahu vahel – pealõikeserv Esi – ja külgtahkude vahel – külglõikeservad . Tera esitahk – abcd Tera tagatahk – abef Tera külgtahk – adf ja bce Pealõikeserv – ab Külglõikeservad – ad ja bc Tera liikumistasapind – A Lõiketasapind – B Tera liikumise kiirus – v Laastu paksus – h
Suurema kiiruse puhul tekib suurema raadiusega ringjoon ,kuid selle läbimiseks kulub aeg ei muutu. Osakeste massi määratakse elektronkiiretorus, kui laeng on teada seda kõike trajektoori järgi. Lennutrajektoori olenevust osakese massist võimaldab neid sorteerida mass järgi – massispektromeetris, millega uuritakse aine isotroopkoosseisu või liitaine koosnemist lihtainetest Halli Efekt – magnetväli kallutab laengukandjad voolu suunast kõrvale, mille tulemusena risttahuka üks külgtahk laadub positiivselt , selle vastastahk aga negatiivselt. Nende tahkude vahel tekkivat pinget nim Halli pingeks – Uh = k1avB 23. FARADAY ELEKTROMAGNETILISE INDUKTSIOONI SEADUS 1831 avastas Faraday, et igas kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise induktsioonivoo muutumisel läbi selle kontuuri poolt iiratud pinna elektrivool. See nähtus ongi elektromagnetiline induktsioon. Induktsioonivoolu suurus ei
l= r= V= [ ] a 6 6 3 6 © Allar Veelmaa 2014 12. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 39 NELINURKNE PÜRAMIID N1. Korrapärase nelinurkse püramiidi kõrgus on 6 ja külgtahk moodustab põhitahuga nurga 30º. Leida täispindala, ruumala ja püramiidi sisse kujundatud kera pindala. S S C h l h l r h
E0 . Dielektrikus toimub molekulide polariseerumise tõttu teatav laengute ümberpaiknemine, mille tulemusel risttahuka vasakpoolne külgtahk omandab negatiivse, parempoolne sama suure positiivse laengu. Risttahuka sisemuses jääb summaarne laengutihedus võrdseks nulliga, sest seal naabermolekulide polarisatsioonilaengud neutraliseerivad üksteist. Seega omandab vasakpoolne külgtahk polarisatsioonilaengu pindtiheduse p , parempoolne saab polarisatsioonilaengu pindtiheduse p (vt. joonis lk. 8). Järelikult vasakpoolne külgtahk käitub negatiivselt laetud tasandina, mis tekitab enda vahetus läheduses
- seega ristlõige kuulub 4. klassi. Teras 1 21 Survetsoonis oleva plaadi (meie näites nelikanttoru külgtahu), mille ristlõike brutopindala on Ac, efektiivpindala leitakse valemiga (3.3): Ac,eff = Ac , kus on vähendustegur, mis arvestab tahu väljamõlkumise mõju. Vähendusteguri võib kahelt servalt toetatud plaatidel (I- või H-profiili sein, nelikanttoru külgtahk jne) leida valemiga (3.4): p - 0,055 (3 + ) = 2 1,0 , p fy b/t kus: p = = ; (3.4) cr 28,4 k - plaadi servades mõjuvate pingete suhe; b - plaadi arvutuslaius [tabelis 3.1(1) laius c];
annaabi.ee 
