Nafta saaduste kasutamine Naftasaadused ● Bensiin ● Asfalt ● Diislikütus ● Jääkõli ● Parafiin ● Rafineeritud õli ● Raske nafta Asfalt Asfalt on musta või pruuni värvi viskoosne, peamiselt süsivesinikest koosnev looduslikult esinev aine. Asfalti leidub looduses peamiselt nafta muundumise saadusena. Asfalti kasutatakse teede ehitamisel. Bensiin Bensiin on vedelik, mis koosneb kergete süsivesinike segust. Bensiini kasutatakse enamasti mootorikütusena. Bensiin on kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Diislikütus Diislikütus on peamiselt
Õlid Kristjan Juks Naftast on võimalik saada 6. erinevat õli : Destillaatõli Gaasiõli Jääkõli Kütteõli Naftaõli Rafineeritud õli Kütteõli Kütteõlid ehk õlikütused on vedelkütused, mis on enamasti toodetud nafta fraktsioneeriva destillatsiooni teel. Kütteõlisid on võimalik aga toota ka näiteks põlevkiviõlist (põlevkivi kütteõli, põlevkivimasuut). Kütteõlide kaks peamist kategooriat on kerge kütteõli ja raske kütteõli, mis mõlemad omakorda jagunevad mitmesse alaliiki. Kerged kütteõlid on enamasti gaasiõlide hulka kuuluvad naftasaadused.
Peavad tagama võimalikult väikese kulumise ka suurte erikoormuste puhul ( näit. hammasratasülekannetes) Jõuülekandeõlide põhiomadused: · kulumis- ja sööbimisvastased omadused · viskoossuse sõltuvus temperatuurist · termiline ja oksüdatsioonikindlus · stabiilsus säilitamisel · võime kaitsta korrosiooni eest · võime moodustada veega emulsiooni ja vahutavus · mõju plastist ja kummist detailidele Koosnevad: toorõli (destillaat- või jääkõli) + lisandid. Kasutatakse ka kõrge viskoossusindeksiga sünteesvedelikke. Kinemaatiline viskoossus + 100 o C: 5... 65 mm2/s ( cSt ) Tihedus: 870...990 kg/m3 Jõuülekandeõlide klassifikatsioon SAE klassifikatsiooni alusel jaotatakse need õlid klassideks 75W, 80W, 85W, 90, 140 ja 250. Täht W tähendab, et õli viskoossus on määratud madalatel temperatuuridel aga ka + 100 oC juures peab nende õlide kinemaatiline viskoossus vastama teatud min. nõuetele.
Enamik tänapäeval kasutatavast asfaldist ei ole ammutatud otse loodusest, vaid on naftatöötlemise saaduseks. · Destillaatõli- on naftaõli, mis saadakse naftast destillatsiooni või rektifikatsiooni tulemusena. · Gaasiõlid- nimetatakse vedelaid naftasaadusi, mille mahust (k.a kaod) destilleerub temperatuuril 250 °C alla 65% ja temperatuuril 350 °C destilleerub 85% või rohkem.Gaasiõlide hulka kuuluvad näiteks diislikütus ja petrooleum. · Jääkõli- on nafta destilleerimis- või krakkimisjääk, mille määrimisvõime on oluliselt parem kui destillaatõlidel. · Kütteõlid- on vedelkütused, mis on enamasti toodetud nafta fraktsioneeriva destillatsiooni teel. Kütteõlisid on võimalik aga toota ka näiteks põlevkiviõlist(põlevkivi kütteõli, põlevkivimasuut). Kütteõlide kaks peamist kategooriat on kerge kütteõli ja raske kütteõli, mis mõlemad omakorda jagunevad mitmesse alaliiki
Lisaks tekib söe põletamisel suurim osa CO2 emissioonist, seda seepärast, et süsi sisaldab kõige suuremas koguses süsinikku võrreldes teiste fossiilsete kütustega. 2.2 Kütteõlid Kui elektritootmisel kasutatakse sütt umbes 40%, siis kütteõlid moodustavad tervikust kõigest 3%- seda USA näitel. Kütteõlisid on kahte tüüpi: jääkkütteõllid ning destilleeritud kütteõlid. Õlid jaotatakse kuue numbri skaalale, kus 1 tähistab jääkõli ning 6 destil. õli ning 2-5 on nende õlide segud. Destilleeritud õlid on ,,süütumad"- nad sisaldavad väga väikestes kogustes lämmastikku, tuhka ning väävlit. Neid õlisid kasutatakse peamiselt koduses majapidamises. Õlide põlemise käigus eralduvad veel raskmetallid, mis moodustavad agregaate teiste eralduvate osakestega. Kõige rohkem eraldub kütteõli põlemisel vanaadiumi u 78 800 g/g ja tsinki u 30 000 g/g, lisaks eraldub veel rauda, pliid, magneesiumi ja niklit
Säilitamine +5 ºC, niiskus mitte üle 8% Sõelumine Eelsoojendus kuuma õhuga +40 ºC Muljumine (seemnete purustamine) Pressimine +40...+50 ºC. Saadakse toorõli ja rapsikook. Toorõli setitamine. Eraldatakse settega jääkõli. Toorõli filtreerimine +32...+40 ºC. Eraldatakse tahked jäägid Külmpressitud õli 6 5. TOIDUÕLIDE JA MARGARIINI TEHNOLOOGIA Taimseid toiduõlisid klassifitseeritakse toorme (päevalille-, rapsiõli jne), füüs-keem.
Peavad tagama võimalikult väikese kulumise ka suurte erikoormuste puhul ( näit. hammasratasülekannetes). Transmissiooniõlide põhiomadused: 1. kulumis- ja sööbimisvastased omadused 2. viskoossuse sõltuvus temperatuurist 3. termiline ja oksüdatsioonikindlus 4. stabiilsus säilitamisel 5. võime kaitsta korrosiooni eest 6. võime moodustada veega emulsiooni ja vahutavus 7. mõju plastist ja kummist detailidele Koosneb: toorõli (destillaat- või jääkõli) + lisandid. Kasutatakse ka kõrge viskoossusindeksiga sünteesvedelikke. Kinemaatiline viskoossus + 100 o C: 5... 65 mm2/s ( cSt ) Tihedus: 870...990 kg/m3 Klassifikatsioon SAE klassifikatsiooni alusel jaotatakse need õlid klassideks 75W, 80W, 85W, 90, 140 ja 250. Täht W tähendab, et õli viskoossus on määratud madalatel temperatuuridel aga ka + 100 oC juures peab nende õlide kinemaatiline viskoossus vastama teatud min. nõuetele.
Laagrikaaned kinnitatakse alt hüdrauliliselt mutritega ja külgedelt hüdrauliliselt poltidega. Mõlemal pool karterit on paigutatud alumiiniumist karteriluugid. Ühe poole luugid on varustatud kaitseklappidega. Karterist tuleb välja ka karterituulutustoru, mis on varustatud tagasilöögiklapiga. Tuulutustorul on sees U-avad, kust eraldub gaasidest õli. Tuulutus toru on 11. tekil suunatud õlivanni, millest juhitakse ära viimane karterituulutuse jääkõli. Plokkarteris asuvad ka tehnoloogilised avad. 10 Õlivann on keevitatud terasest, kinnitatud altpoolt poltidega plokkkarteri külge. Õlivanni on paigutatud õli kollektor, kust õli juhitakse eraldi torudega igale raamlaagrile. Õlivanni otsas on äravoolutoru, mille kaudu õli saab valguda peamasina all asuvasse õlitanki. Silindrid, silindrihülsid
Sellepärast on kõik need ühendid vaja õlist eemaldada. Tähtsamad õlide puhastusviisid on happepuhastus, leelispuhastus, kontaktpuhastus, selektiivpuhastus, deasfalteerimine, deparafiniseerimine. Tavaliselt kasutatakse mitut puhastusviisi kombineeritult. Puhastusviisi valik ja nende rakendamise järjekord oleneb lähtenafta koostisest (parafiinide ja asfalteenide sisaldusest), töödeldavast produktist (kas destillaat- või jääkõli) ning lõppprodukti nõutavast kvaliteedist. Happepuhastusel segatakse õli kontsentreeritud väävelhappega. Happe toimel küllastumata süsivesinikud polümeriseeruvad. Asfalteenid ja vaikained lahustuvad happes, lämmastiku jt ainete ühendid reageerivad happega. Reaktsiooniproduktid sadestuvad ja moodustavad happegudrooni. Happegudroon eraldataks õlist tsentrifuugimise teel. Leelispuhastus järgneb happepuhastusele, sest väävelhape ei suuda kõiki mittevajalikke lisandeid
Sellepärast on kõik need ühendid vaja õlist eemaldada. Tähtsamad õlide puhastusviisid on happepuhastus, leelispuhastus, kontaktpuhastus, selektiivpuhastus, deasfalteerimine, deparafiniseerimine. Tavaliselt kasutatakse mitut puhastusviisi kombineeritult. Puhastusviisi valik ja nende rakendamise järjekord oleneb lähtenafta koostisest (parafiinide ja asfalteenide sisaldusest), töödeldavast produktist (kas destillaat- või jääkõli) ning lõppprodukti nõutavast kvaliteedist. Happepuhastusel segatakse õli kontsentreeritud väävelhappega. Happe toimel küllastumata süsivesinikud polümeriseeruvad. Asfalteenid ja vaikained lahustuvad happes, lämmastiku jt ainete ühendid reageerivad happega. Reaktsiooniproduktid sadestuvad ja moodustavad happegudrooni. Happegudroon eraldataks õlist tsentrifuugimise teel. Leelispuhastus järgneb happepuhastusele, sest väävelhape ei suuda kõiki mittevajalikke lisandeid
annaabi.ee 
