inimajaloo jooksul juute tabanud ahistamine mulle tuleb meelde see, kuidas juudid ajati välja nende iidselt kodumaalt, keskaegsed juudiprogrammid Prantsusmaal ja Hispaanias ning siis ka muidugi Teise Maailmasõja aegne juutide veresaun holokaust. Kuidas see kõik algas? 1 1. septembril 1939, pärast Poolale kallale tungimist sakslaste poolt, algas sealse juutkonna häving. Paari nädala jooksul okupeeriti läänepoolsed maakonnad. 17. septembril tungis Punaarmee omakorda Poolale kallale ja okupeeris idapoolsed alad. Vastavalt MRP lepingule, suleti piir mõlema osa vahel.
Kajastamist väärt sündmusi on aga väga suurel määral.Lugeda saab antisemitismi tekkimise põhjustest, sellest, mis on holokaust, Teise maailmasõja aegsetest kuritegudest ning antisemitismist Eestis. Põhjalikumalt aga järgmistes peatükkides. Antisemitismi tekkimine. Põhjused. Natsid polnud antisemitismi ehk juudivastasuse esmaleiutajad.Antisemitismi tekkimise peamiseks põhjuseks arvatakse olevat Euroopa juutkonna 19.sajandil arendatud tegevuse edu ja nende saavutatud positsioon.Kuid tegemist pole loomulikult mitte absoluutse, vaid suhtelise eduga.Ühelgi maal, ühelgi ajal ei ole juudid saanud oma kätte ülemvõimu.Põlis- rahvas on alati jäänud oma maad juhtima.Kuid siiski, arvestades semiitide väikest osakaalu maa rahvastikus, on nad tõepoolest olnud fenomenaalsed. Näiteks olid juudid edukad kapitalistliku majandussüsteemi juurutamisel.Seda tänu
vaenlane surmavaenlane marksism. Juute ta ei maininud. Tooni muutust märkas ka juudi ajakirjandus ja kui Hitlerilt selle kohta küsiti, vastas ta talle omaselt, et tõepoolest oli oma seisukohta muutnud: "Mein Kampf'i" kallal töötades oli ta mõistnud, et oli siiani olnud liiga leebe ja et "juudiküsimus" pole ainult saksa rahva, vaid kõikide rahvaste mure, "sest Juudas on kogu maailma katk". Seepärast ei saa võitlus olla võidukas olla seni, kuni juutkonna rahvusvaheline võim pole täielikult hävitatud. Väliselt olid Hitleri valitsemises neil aastail, mis järgnesid võimu natsireziimi kätesse andmisele, kesksel kohal äärmuslik terror ja repressioonid kui selle võimu peamised iseloomustavad jooned. Kuid terrorit ja repressioone rakendati siiski üsna valivalt. Töölisi, kes olid astunud vasakpoolsetesse parteidesse, saadeti tuhandete kaupa koonduslaagritesse, eriti uue reziimi esialgse kujunemise aegu 1933. aastal
ülikool (Liivimaa piiridest väljaulatuva tagamaaga) ning akadeemilised üliõpilasorganisatsioonid. Tartu ülikoolis tegutses juudi teadusteõppetool (1934-1940. professor Lazar Gulkovitsch), mille põhifunktsioone oli juudi koolidele õpetajate ettevalmistamine. Sellel alal oli Tartul kindlasti üle-eestiline tähtsus. Tallinna puhul oli tegemist kantonistide koondumiskoha ning Eesti rikkaima juudi kogukonnaga. Hiljem asusid siin ka kõik Eesti juutkonna seisukohalt olulised institutsioonid (Kultuurinõukogu, Kultuurvalitsus, Eesti Juudi Usuasjade Valitsus). Pärast Teist maailmasõda alustas Tallinnas tegevust Eesti NSV ainuke juudi sünagoog. 1997. a elas pealinnas 77% Eesti juutkonnast, siin paiknevad tähtsaimad juudi kultuuri- ja haridusasutused (Eesti Juudi Kogukond, juudi kool jne), samuti juudi kalmistu. Üldlevinud arvamuse järgi on juudid väga osavad ärimehed ja asjaajajad ning suudavad leida raha ja lõigata kasu kõikjalt
Identiteeti otsides alustavad inimesed mineviku taasloomisest. Üritatakse leida minevikust midagi, mis tänapäeval kasulik oleks. Minevik keerles pühakirja ehk Taara ümber. Keskmeks oli Moosese poolt antud seadus ehk leping. Aga erinevad usulahkmed tõid selle toora esile erinevalt. Esseenid tugev opositsioon templiga. Üheks oluliseks põhjuseks paarisaja aasta eest toimunud templi võimuvahetus. Nad pooldasid vana võimu. Variserid kõige olulisem idee, mis hiljem saab ka kogu juutkonna päästjaks: jumal on meid Moosese kaudu kutsunud pühadusele; seadus kahel kujul suuline ja kirjalik. Suuline pärimus aitab meil eladanii pühalt kui preestrid templis ka argielus. Suuline pärimustik üha laienes ja laienes ning on teinud seda tänapäevani. Variserid: tänapäevase judaismi eelkäijad. Kõige enam eelarvamuslikult vääritimõistetud toonane usurühmitus. Seadus: kirjalik ja suuline; viimane teeb kirjutatu ümber ,,tara". Suulise
[...] Eesti juutide ühiskonnaelu pulss hakkas kõvasti lööma. Kongressil võeti vastu otsus luua rida komisjone, mis käsitleksid juutkonnaga seotud spetsiifilisi küsimusi – kultuuri, emigratsiooni, sotsiaalabi, sionismi, usuühinguid, rahvuskeelt ja rahvuslikku haridust. Kõik probleemid pidid saama tulevase kultuurautonoomia seaduse alusel valitava Eesti Juudi Rahvusnõukogu ja selle poolt moodustatud Juudi Kultuurivalitsuse põhitegevuse sisuks. [...] Eesti juutkonna suurimaks keskuses kujunes pärast vabariigi iseseisvumist pealinn Tallinn Tartu jäi teiseks. Mujal elas juute suhteliselt vähe, kokku oli Eestis umbes neli ja pool tuhat juuti. Eesti vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus võeti vastu 12. veebruaril 1925. aastal. Aasta kulus ettevalmistustöödeks, valimised toimusid 23.–25. mail 1926. Nõukogusse valiti 27 inimest, kes kuulutasid 6. juunil välja Juudi Kultuurautonoomia ja valisid 7-liikmelise Kultuurivalitsuse
annaabi.ee 
