Sisukord Eellugu................................................................................................1-2 Heimtali nimest..................................................................................3 Vanast kiviristist.................................................................................4 Viinaköök ja Juustukoda.....................................................................5 Siversite sugukond..............................................................................6 Heimtali Siversid Enne Nüüd Eellugu ja erinevaid versioone Heimtali mõisast ja perekond Siversist. Siversi puhul kohtame kahte nimevormi Sievers ja Sivers. Nimi Siverspärineb alamsaksa pärisnimest Siewert. See nimi esineb Põhja- ja Läänemere lääneosas sama
Ülevaade Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755-1760 krahvinna Ebba-Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal. Lossis oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on tall, tallmeistrimaja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda, kasvuhoone, küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aedniku maja, juustukoda, meierei, masinarehi ja väike laut ning hollandi tuuleveski, kõrtsi, viinavabriku ja "ussikeldri" varemed. Suuremõisa loss on üks ilusamaid ja suuremaid mõisahooneid Eestis. Lossi väärtuseks on ehituse puhas barokk-rokokoo stiil. Võõrandamise järel alustas lossis tööd kool. Nõukogude perioodil oli siin algkool, raamatukogu ja kino, alates 1977. aastast Suuremõisa sovhoostehnikum. Loss on tänaseni kasutusel, seal asuvad Suuremõisa Rahvamaja, Suuremõisa Põhikooli ja Hiiumaa
käsitööliste ja ehitajate poolest. Just nende inimeste oskused on spetsiifilise Muhu arhitektuuristiili tekke taga. Tänapäeval on selle stiili ilmekaks näiteks Pädaste mõisa välisehitised. Pädaste mõis on saartel säilinud mõisaansamblitest noorim ja ainus säilinud Muhus. Ansambel on eklektilises laadis2. Mõisa võlu peitub rohkem imposantsetes maakivist kõrvalhoonetes, mis piiravad peahoone esist väljakut. Tall-tõllakuur, juustukoda ja sepikoja on ümber ehitatud lux-hotelliks. Kahekorruseline kiviait oma omapäraste sammasportaalidega on eestis ainulaadne ja ootab renoveerimist. Muhu südames, Liiva külas, endises meierei hoones asub Muhu Restoran. Lääneküljes, endises katlamajas, asub Vanavara ja Sepise Äri. Endises võitshehhis on praegu Muhu Restorani Kaminasaal. Menüüs on lisaks Vahemere stiilis pastadele, salatitele ja suppidele ka kodust seapraadi, seljankat ja pannkooke
*Sissekäik tähistatud sammastega * Samba kujundused: 1. Dooria,2. Joonia, 3. Korintose · Näiteks: Tartu Ülikool Palju mõisahooneid: Raikküla, Kolga, Järlepa, Riisipere, Vana Antoonikum NEOSTIIL (19.saj. lõpp) · Neobarokk, neogootika- vanadest stiilidest tehtud uuendusi · Neogootika- gootistiili jäljendamine Alatskivi Loss Vasalemma kool Laitse Heimtali mõisa Juustukoda Porkuni Loss Sangaste Loss Alu mõisahoone · Neobarokk- baroki jäljendamine Ungru Tlns elumajadena JUUGEN D (19.saj. lõpp- 20.saj. algus) · Tunnusmärk: *Sisekujunduses taimornamendid *Väikesed ruudud *Suured kaaraknad · Näiteks: Taagepera Loss Draakoni Galerii Amente Villa EESTI TALURAHVA VANEM TOIT LIHA:
Oluline muutus toimus ka mõisakeskuste ja häärberite välisilmes. 17. sajandi lõpu härrastemaja oli tavaliselt ühekorruseline, kuni 3m kõrguste seintega piklik palkhoone, millel oli kelp-või viilkatus (paremal juhul telliskivist) ja klaasaknad. Suurus 60 400 m2. Suur osa härrastemajadest ei olnud mõisnike eluasemed, mõisaid haldas sageli mõisavalitseja. Mõisakompleksi kuulusid veel valitsejamaja, aidad, tallid, laudad, teenijatemaja, vahel ka juustukoda, piimakamber, kelder, tõllakuur. Mõisaaed 17. saj. Aiarajatised olid üldiselt tagasihoidlikud, ka teateid aedade kohta on vähe. Taluaiad sel ajal üldse puudusid, vähesed teated aedadest on mõisaaedade kohta. Alles 18. sajandi keskpaiku tugevneb püüe planeerida mõisakeskused ansamblitena, milles tähtis koht oli pargil ja uhkel peahoonel. Vene keisririigi aeg Seoses mõisamajanduse tõusuga 18. sajandi teisel poolel algas Eesti mõisates ulatuslik
neljapäeviti täkkisid inimesed üksteist nii, et veri voolas. Seejärel kulgeb sõit Suuremõisa lossi juurde. Loss on ehitatud barokkstiilis, murdkelpkatusega aastatel 1755-1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770.aastatel. Mõisal on palju kõrvalhooneid. Tänapäevani on säilinud nendest tall, tallmeistri maja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda, kasvuhoone, küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aednikumaja, juustukoda, meierei, masinarehi, väike laut. Suuremõisa mõisa on esimest korda mainitud 1519. aastal ordumõisana. Suuremõisa oli Liivi ordu Hiiumaa-valduste majanduskeskuseks. 1620. aastal kuulus mõis De La Gardie'de omandisse. 1750. aastal lasi Ebba Margaretha Stenbock ehitada mõisa peahoone Suuremõisa lossi. Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid. Kuna Stenbocki järeltulijad ei olnud eriti head
annaabi.ee 
