valmistamisel ei ole eelnevalt kasutatud piima või koort. Kala, liha, juurvili, kartul (näiteks iseseisva söögina heeringas hapukoorega) Maitseained: sibul, till, majoraan e vorstirohi, köömned (omapära), harva petersell ja seller. Suurem osa toidust valmib ilma maitseaineteta. Veel omapäraseid, iseloomulikke maitsesegusid: kala soolapekiga; õunad härjaverega; herned piimaga. Menüü 1. Külmlaud 2. Piima- ja lihasupid 3. Tera- ja juurviljaga pudrud (ka segu) 4. Kala igas vormis 5. Rammusad magustoidud, sisaldades alati jahu, tangi ja tärklist
Teiseks on kala tomatikastmes, mis on eelneva termilise töötlemisega või töötlemiseta kala, millele on lisatud kuum tomatikaste ja/või juurvilju. Paljude lemmikuks kujunenud heeringas tomatikastmes on siin hea näide. Kolmandaks võib välja tuua kala marinaadis, mis on jällegi eelneva termilise töötlemisega või töötlemiseta kala, millele on lisatud siis kas juurvilju, maitseained ja marinaad. Ka kala juurviljaga ning kalapasteet on meie poelettidel täitsa olemas, pasteet on peenestatud kalast valmistatud ühtlane määritav mass, millele on lisatud maitseained, riivsaia, jahu, riisu, kruupe, taimeõli ning tomatikastet. Kalast tehakse ka preserve, mis sõltuvalt kala lahkamisviisist, valmistusest ja lisaainetest jaotatakse nelja rühma: Vürtsikala kala, millele on lisatud sool, suhkur, vürtsid ja konservant.
Käik. Lapsed moodustavad ringi ja asetavad käed selja taha. Iga laps saab kätte ühe puu- või juurvilja: porgandi, kaalika, õuna, pirni, sidruni, apelsini. Õpetaja ütleb: „Kelle käes on porgandid, jooksevad minu juurde.! Nii jooksevad õpetaja juurde üksteise järel kõik lapsed. Kogunud puu- ja juurvilja korvidesse, nimetab õpetaja neid ühe nimetusega: „Siin korvis on puuviljad, siin aga juurviljad.“ Mängu lõpul kostitatakse lapsi puhtaks pestud puu- ja juurviljaga. 22. Sööklas. Eesmärk. Sõnavara aktiviseerimine, viisakusreeglite kordamine. Käik. Lapsed istuvad laudade taga. Üks neist on ettekandja. Letil on pildid toitudest. Ettekandja küsib: „Mida sa soovid süüa?“, tellija vastab: „Ma tahan süüa...“ Ettekandja täidab kõikide laste soovid, ütleb: „Palun siin on sulle...“. tellija vastab: „Aitäh, see on maitsev.“ 23. Riidesse ja õue. Eesmärk. Riietusesemete kordamine. Käik. Üks lastest tahab õue minna
piirkonnas. Tootmine Porgandikasvatuse ajaloost Porgandi päritolumaa ja kultuurivormide tekke kohta on teadlastel erinevaid võimalusi. Välja on pakutud mitmeid Euraasia alasid alates Kesk-Aasiast kuni Vahemeremaadeni välja. Porgandi metsikuid eellasi leidub paljudes maailma piirkondades. Metsporgandit leidub kohati ka Eestis, peamiselt mandri lääneosas ja saartel. Aastasadade vältel on porgandi metsikutest eellastest inimese kaasabil välja kujunenud lihaka juurviljaga kultuursordid. Neid on nii oranzi- ja oranzpunase-värvilisi, mida nimetatakse karotiiniporganditeks, kui ka valge-, kollase-, roosa- ja mustavärvilisi. Eestis kasvatatakse oranzi- ja oranzpunasevärvilisi sorte.Eestisse tõid porgandikasvatamise kogemuse sakslastest mõisnikud. 19. sajandi lõpuks oli porgand mõisaaedade kaudu jõudnud juba paljudesse taluaedadesse ja muutunud kiiresti rahva lemmikuks
Õ/m "Mida sügis meile toob?" (lisas) Kunst: Vaatleme sügis pilte (nt. kodust kaasa võetud fotosid). Mõiste: lehed on ,,kirjud". Arutaelu- sügisannid, sügisrõõmud, linnud lendavad soojale maale, milline on sügisene ilm(loodusnähtused) jne. Lapsed joonistavad ühispildi sügisest (rõõmud, nähtused).V: guass, vesivärvid. Kokanduses (V. U) lapsed teevad toorsalatit või pooli. V: õunad, pirnid, porgand, kapsas jne. Õ/m ,,Arva ära!" (silmad kinni, maitsmine, tajumine, mis puu-või juurviljaga on tegu). Sügis pildi vaatlus. Võrdlemine suve pildiga. Erinevused ja sarnasused. Kirjaharjutuskeskuses: Käemäng ,,Vihmasadu" (lisa õ/m). Kirjuta sõnu (ise v. ärakirjas), mis on sisuliselt ühenduses antud sõnaga (nt. suvi: soojus,......, sügis: vihm,.....). Kolmapäev: Hommikuringis nukk Mai loeb luuletuse ,,Lumehelves langeb tasa, sajab lumevaiba maha." Arutelu, mis aastaaeg see on!? Õige talv. Mis vaip see küll on-lumevaip!?
Arvati, et kevadel, jüripäeval, paneb huntide valitseja püha Jüri hundile "päitsed pähe ja rauad suhu" ega lase neil koduloomi murda, pärast mihklipäeva aga on huntidel see luba jälle käes. Kui karja koju aeti, vaadati, kas loomadel on kõrsi suus. See oli märgiks, et talvel tuleb karjasöödast puudus. Mõnel pool jälgiti tuule suunda. Kui tuul on lõunast, siis puhub põhutulu Lapimaale ja loomadel napib toitu. Mihklipäeva toidud olid sügiseandidest: lihaga supp aed- ja juurviljaga ning klimpidega; küpsetati karaskit, sepikut, pirukaid. Võid jätkus toidulauale vaid suvel. Lõuna-Eestis öeldi, et jaanipäeval teretatakse võid ja mihklipäeval öeldakse hüvasti. Naisperele tähendas välistööde lõpu tärmin seda, et nüüdsest peale algab tubane ketrustöö. Mardi- ja kadrisandid ju lausa kontrollisid tüdrukute virkust ja lasksid lõngavihid ette näidata. Algasid ka tüdrukute ühised tööõhtud koguneti mitmest perest, koos oli lõbusam. Üksteiselt
annaabi.ee 
