Annab toidule ilusa värvi Kasutatakse Ungari, hispaania ja itaaliatoitudes Praetud või grillitud liha ja kala Kastmed, hakklihatoidud Ulukiliha, guljasi, linnuliha ja köögiviljatoitud Maks, neerud Kõik taimetoidud Seene-, juustu- ja kartulitoidud Lihapirukad, omletid, pastatoidud. Ürdid, mida armastan! Ürdid on Ürdid on roheliste (aga mitte alati!) lehtedega taimed, mis kasvavad parasvöötmekliimas ja mida sageli kasvatatakse juurviljaaedades Ürdid on saadaval nii värskete kui kuivatatutena. Ürdid on äärmiselt vajalikud ning kasulikud komponendid toidu valmistamisel. Neid, söögivalmistamisel kasutades saab luua uskumatuid maitsekombinatsioone ja kooslusi. Lisaks aga erinevatele maitsetele on nad ka kasulikud tervisele ning meie organismile. Estragon Estragon on maitseürt, mis on Prantsuse köögis väga levinud ja mida sageli teatakse ka tarhuni nime all.
Rästiklastest on ainult harilik rästik levinud ka polaarjoone taha Koola ja Skandinaavia poolsaarel. Mägedes esineb ta kuni 3000 m kõrgusel üle merepinna. Eestis on levinu peaaegu kõikjal, rohkem esineb neid Saaremaal, Hiiumaal, Virumaal, Tartumaal ja Läänemaal. Rästilkastele meeldib pesitseda metsamaastikes. Soos võib rästiklastega enamasti kokku puutuda ainult metsamaastikes ja nedne servades. Peale metsamaastike meeldib nele pestitseda mägimaastikel, kõrbemaastikel, juurviljaaedades ja kultuurmaastikel. 5 TOITUMINE Rästiklaste toitumisharjumused on väga mitmekesised. Põhiliselt söövad rästikud hiiri, rohukonni, rabakonni, maapinnal pesitsevate lindude äsja koorunud järglasi, sisalikke ja vaskusse. Nooremad rästikud toituvad ka putukatest. Jahti peavad nad öösel ja saagi tabamiseks kasutavad nad oma mürkhambaid. Kõigepealt rästik salvab ohvrit, siis laseb tal tarduda ja ootab veidi
teepervedes, kust ta oma laiu tiibu ja lühikest saba näidates lendu tõuseb. Tuttlõoke on suurem, kui teised lõokesed. Sulestik on hallikaspruun ülapoolel ookri varjundiga ja tumedate tähnidega; keha alapool on ookervalge pugualal ja eesrinnal mustjaspruunide tähnidega. Talvepoolaastal tuleb tuttlõoke sageli külade ja teede ligidale. Suuremas osas areaalist, eriti selle põhjapiirkondades esineb tuttlõoke ainult asulate lähedatel karjamaadel, jäätmaadel, juurviljaaedades, varemete lähedused ning sageli tee ääres. Ta toitub putukatest, heinaseemnetest ja mitmesuguste taimede rohelistest osadest. (Ling, R 1980; Elphick, J. Et al 2006 ) Kokkuvõte Saime teada, et värvulised tegutsevad puudel, põõsastes või maapinnal, mõned rohus või roostikus. Maapinnal kõnnivad, jooksevad või hüppavad. Lend on vähestel kõrge ja käänuline või püstloodselt tõuse), enamasti madal ja üles-alla lainjas. Keha enamasti sale, saba keskmise pikkusega kuni pikk
Karihiired toovad kasu süües suurel hulgal kahjurputukaid. Neil on hambad ühesuguse ehitusegasaaki aab nendega hhaarata ja mõnevõrra peenestada kuid päris peeneks ei saa see on putuktoidulistele iseloomulik. Kõigil putuktoidulistel on peaaju suured poolkerad nõrgalt arenenud ja ilma käärudeta. Seetõttu tekivad neil tingreleksid halvati ja väga aeglaselt. * mutt elab maasees enda uuristatud käikudes. Eriti palju mutte on niitudel põldudel metsaservadel, aedades ja juurviljaaedades. Muti kehaehitus on täieliklt kohastnud elkskäikudes ja nende uuristamiseks. Tema keha on kompaktne ja silinderja kujuga pea ilma kõrvalestadeta esijäsemed lühikesed kuid suure ja laia võimsate küünistega varustatd kämblaga. Muti silmad on alaarenenud. Loom otsib toitu hästi arenenud haistmise ja kompimise abil. Muti karvkatte on lühike ja sametjas. Mutt tegutseb aastaringselt urgude kogupikkus mitusada meetrit. Sööb sinna satuunud putukaid, vihmausse ja nende vastseid
Värvilt kollakas ja kasutatakse saiataignate, lihatoitude ja riisi maitsestamisel ja värvainena Vanilliin vanilli kuprais esinev maitsetaim. Valmistatakse ka kunstlikult eugenoolist ja guajakoolist. Vanill kallis ja harukordne looduslik aroom-maitseaine. Maitsestatakse piimatoite, kakaod, sokolaadi, magustoite, magusaid kastmeid, küpsetisi, jooke Ürdid Ürdid on roheliste (aga mitte alati!) lehtedega taimed, mis kasvavad parasvöötmekliimas ja mida sageli kasvatatakse juurviljaaedades. Ürdid on saadaval nii värskete kui kuivatatutena. Basiilik - basiilik on väga universaalne ning jumaliku lõhna ja maitsega ürt. Magusalt vürtsine ja mõnusalt piprane maitsetaim.Kasutatakse värskelt ja kuivatatult. Maitsestatakse kastmeid, salateid, suppe, köögivilju, kalatoidud, vähk, lihatoidud, roheline või munatoidud, majonees, äädika maitsestamiseks, kurkide konserveerimiseks Majoraan õnneürt, mis on tugeva maitsega ning tuleb kasutada ettevaatlikult. Kasutatakse
sellega seoses väheneb rästikule sobivate elupaikade pindala. [14]Soomes on rästik looduskaitse all. Hariliku rästiku looduslikeks vaenlasteks peetakse mäkrasid, rebaseid, tuhkruid, siile, mõningaid linde(näiteks madukotkad ja rätsud).Elupaikadena eelistab harilik rästik välude ja hea rohukasvuga segametsi, metsaservi, raiesmikke ja kinnikasvanud põlendikke. Tihti elutseb ta soodes ning järvede ja jõgede kallastel. Palju rästikuid elab kultuurmaastikel, näiteks juurviljaaedades. Harvemini kohtab harilikku rästikut kuivades männikutes, niitudel ja samblakuusikutes. Sellest lähtuvalt tehakse Soomes metsaraiet ning seega hävitatakse rästiku elupaiku Soomes, mistõttu väheneb rästiku arvukus. Talle on ka ohuks kultuurmaastike pealetung, mistõttu tema looduslikud elupaigad on hävimisohus. Talvitumispaigas ei tohi temperatuur langeda alla 2 °C. Selleks sobivad talvisest keltsast allapoole, 40 cm kuni 2 m sügavusele jäävad
annaabi.ee 
