ruumikaunistamise otstarbel tuleks taimi koguda kindlasti ilma maa-aluste osadeta. Kui aga kogume koos juurtega, nagu teadusliku kogu jaoks tehakse, tuleb juured enne taime kuivatamist kindlasti vees puhtaks pesta: muidu pudeneb neilt mulda aastakümneid ja taime juurtest ei saa ka õiget ettekujutust. Kindlasti tasub vaadata taimemäärajat, milliseid tunnuseid seal kasutatakse: kergesti võib juhtuda, et taimeliigi kindlakstegemiseks on vaja just juurmisi lehti, mis jäid aga tähelepanuta. Õppeherbaariumi lehele võib panna ka eri aegadel kogutud taimeosi: õisi ja vilju, mis teaduslikus kogus on eri leiuaegade tõttu kindlasti eri herbaarlehtedel. Taimi on kõige lihtsam kuivatada vettimavate ajalehtede vahel. Botaanikutel on erilised taimeraamid, mis on traadist või võrgust külgedega ja meenutavad natuke küülikupuuri uksi. Aga edukalt saab taimi kuivatada ka näiteks põrandal või kirjutuslaual hunnikus: sel juhul on
Külvisenorm: Puhaskülvis 33 ja segukülvides 6-14 kg/ha Külviaeg: Juuli lõpp Kaasliigid: Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, karjamaa-raihein, punane aruhein, aasnurmikas, aas-rebasesaba, kerahein, ohtetu luste Saagikus: Algareng ja kevadine kasv suhteliselt kiire. Saagivõime ei lange oluliselt ka suvel. Haljasmassisaagilt ületab sorti ,,Jõgeva 47" 3-10, kuivainesaagilt 2-7 ja seemnesaagilt 10%. Kvaliteet: Taimel on rikkalikult juurmisi lehti mistõttu rohi on hea seeduvusega. Lühivõrsete osatähtsus pärast loomist koristatud heinas on põhivõrdluskatse andmeil 36%. Toorproteiinisisaldus ja kuivaine seeduvus sordiga ,,Jõgeva 47" samal tasemel. Väiksema taimehaigustesse nakatumise tõttu söödavus 10% parem kui sordil ,,Jõgeva 47" Haiguskindlus: Kroonrooste suhtes vastupidavam kui ,,Jõgeva 47" Talvekindlus: Lumevaestel talvedel parema talvekindlusega kui ,,Jõgeva 47" Kestvus: 5-6 aastat Punane aruhein
Jäetakse alles 5-8 nooremat hea asetusega nooremat oksa, ülejäänud lõigatakse mulla pinnani maha. 2-3 aasta pärast hakatakse vanu põhioksi eemaldama. Lausnoorendamine Kogu istik lõigatakse maha. Seda tahakse kas sügisel või kevadel enne kasvu algust. Sobiv lõikuskõrgus on 20 cm. Tehakse kas sügisel või kevadel enne kasvu algust. Põõsaridasid väetatakse korralikult ja mullatakse vähemalt 10-20 cm kõrguselt. Pärast lõikust tekib põõsa kohta rohkesti 15-20 tugevaid juurmisi võrseid, millets 8-10 hea asetusega võrset, ülejäänud lõigatakse maapinnani tagasi. Kui põõsastike saagikus hakkab uuesti langema, siis istandik likvideeritakse. Tehakse taandusniidukiga, purustab ka lõigatud oksi. 7. Väetamine Kui on rajatud viljakale mullale, siis ei vaja esimesel kolmel aastal lisaväetamist. Kehvemale mullale tuleb anda lämmastikku 20-30 kg/ha, esimese mullaharimise alla. Leheanalüüsid, mullaanalüüsid. Lämmastikväetised:
kevadised hooldusvõtted - v.t niitude ja karjamaade hooldamine Seemnesegude koostamine: Heintaimede segukülvid on parema söödavusega, parema talvekindlusega, saak aasta lõikes on ühtlasem, haiguste ja kahjurite levik on takistatud, mulla toitainete kasutamine on ühtlasem, taimede eluiga pikeneb Segude koostis oleneb mullastikust, niiskusoludest, kasutusotstarbest, loomaliigist, kellele söödetakse Niidusegus peam. on pealisheinad (juurmisi lehti vähe saab suurema osa kätte). peaks olema üks domineeriv liik (niiteaeg!) ja 3-5 "saatjat" liiki. tüüpilised niidutaimed on ohtetu püsikluste, päideroog, timut, galeega. Ka lutsern, pun. ja roosa ristik, har. aruhein, kerahein Karjamaasegus on liigid, millel on palju juurmisi lehti, hea ädalakasv, hea tallamiskindlus. valitakse 4-7 erineva valmimisajaga liiki, mis moodustavad tugeva, allamiskindla kamara. tüüpilised karjamaataimed on valge ristik, aasnurmikas, pun
pikema kestuvusega(eluiga), kui liblikõielisi üksi kasvatada jääb põld hõredaks ja põld umbrohtub. Segus kasvatamisel täiendavad nad üksteist, seguheina kuivatamine on hõlpsam, sööt kvaliteetsem, vähem kuivatuskadusid, hästi võrsuvad: kerahein, aruhein karjamaa raihein. Kõrge kasvulistel kõrrelistel on saagis ülekaalus pikkvõrsed, mistõttu nimetatakse pealis kõrreliseks. Põldheinaks kasvatakse pealisheinu, madalakasvulisi kõrteveaseid aga juurmisi lehtede poolt rikkalik- aluspõldhein- aasnurmikas, punane aruhein. Põldheina agrotehnika Põldheina kasvatuses jääb valitsevaks ristiku ja kõrreliste segu, sobib enamikule põldudele, Ristiku liigi valik sõltub niiskusest, kuivemale punane ristik, märjale roosaristik. Kõige ökonoomsem kahe aastane kasutamine, siis jääb rohukamarasse küllaldaselt ristikuid, mis siis tõstavad ja parandavad mulla viljakust. Kolmandal aastal lämmastikväetisi 80-100kg/ha.
Eesti keeles kutsutud ka anemooniks. Sugukond tulikalised. Kasvukoht: metsülane kasvab kuivadel paepealsetel niitudel, loopealsetel, hõredates metsades. Lubjalembese taimena kasvab saartel, Põhja- ja Lääne-Eestis. Taim on üleni karvane, sest karvad kaitsevad teda kuivas ja päikesepaistelises kasvukohas liigse aurumise eest. Metsülane on kuni 40 cm kõrge, tihedalt karvane, tugeva risoomiga mitmeaastane taim. Juurmisi lehti 2-6, sõrmjalt 3-5-jagused. Kõrglehed (3) rootsulised, kolmejagused, kinnituvad varrele õierao keskpaigast veidi kõrgemal. Õied üksikult, suured ja siidised, 3-6 cm läbimõõdus, valged. Õiekattelehti 5, õitseb mais ja juunis. Viljad valmivad juulis, on 3 mm pikad ja kaetud pikkade valgete villkarvadega. Vilju levitab tuul. Õitsema hakkavad seemnest arenenud metsülase taimed alles 5. 8. eluaastal
annaabi.ee 
