okkavaris. Puuliikidest suurima positiivse mõjuga mullatekkeprotsessidele on Eesti tingimustes lepad ja seda tänu lämmastikusidumisvõimele. b) mõju juurte kaudu: Mets avaldab olulist mõju mullale ka puude juurestike kaudu. Metsamullad on tunduvalt tihedamalt juurestatud kui põllumullad. Juurevarise lagunemisel vabanevad toitained sarnaselt lehevarisele ja need lähevad mulla koostisse. Lämmastikku siduvate puuliikide puhul on surnud juured (juurevaris) oluliseks lämmastiku allikaks mullas. Kuid juurte lagunemine on võrreldes lehelagunemisega oluliselt pikemaajalisem protsess. Surnud juurte kõdunemisel tekkinud juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on võrreldes sama liiki põllumuldadega kobedamad ning suure vee- ja õhumahutavusega. Toitainete paremaks omastamiseks eritavad puud nn. juureeritisi, mis suurendavad näit. omastatava fosfori sisaldust mullas.
lagunemise tõttu tekib tugev toorhuumuse kiht, moodustunud orgaanilised happed muudavad keskkonna happelisemaks ja muld võib leetuda. Mõju juurte kaudu Puud võtavad valdava osa toitainetest peente juurte kaudu. Puistu peente juurte biomass on väga dünaamiline suurus, sest igal aastal produtseeritakse uusi juuri juurde ja mingi osa vanematest peentest juurtest ka sureb, mille tulemusena tekib mulda nn. juurevaris. Juurevarise lagunemisel vabanevad toitained sarnaselt lehevarisele ja need lähevad mulla koostisse. Lämmastikku siduvate puuliikide puhul on surnud juured (juurevaris) oluliseks lämmastiku allikaks mullas. Kuid juurte lagunemine on võrreldes lehelagunemisega oluliselt pikemaajalisem protsess. Surnud juurte kõdunemisel tekkinud juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on võrreldes sama liiki põllumuldadega
Mets avaldab olulist mõju mullale ka puude juurestike kaudu. Metsamullad on tunduvalt tihedamalt juurestatud kui põllumullad. Puud võtavad valdava osa toitainetest peente (d<2mm) juurte kaudu. Puistu peente juurte biomass on väga dünaamiline suurus, sest igal aastal produtseeritakse uusi juuri juurde ja mingi osa vanematest peentest juurtest ka sureb, mille tulemusena tekib mulda nn. juurevaris. Puistute maa-aluse osa produktsioon, ning sellega seoses ka orgaanilise aine akumulatsioon võib moodustada teatud tingimustes kuni 3⁄4 kogu koosluse aastasest netoproduktsioonist. Hinnanguliselt võib maismaa globaalsest biomassi netoproduktsioonist kuluda kuni 33% peente juurte moodustamiseks (Jackson et al., 1997). Peente juurte biomassi ja produktsiooni hindamine
Puud võtavad vähendades sellega pindmist äravoolu ootamatult suureneb raiete maht, see omakorda valdava osa toitainetest peente juurte (d<2mm) Olenevalt metsatüübist kestab kõdu lagunemine 4- toob kaasa ka erakorralised kultiveerimiskulud, kaudu. Neid produtseeritakse juurde igal aastal ja 8 aastat. Kõdu lagunemise kiirus (osa kõdust 3. Metsa ülestöötamine kallineb 15-20%, igal aastal neid ka sureb, tekib nn. juurevaris. mineraliseerub, osa muutub huumuseks) oleneb 4. Saadava materjali hind väheneb 5-15%. Juurevarise lagunemisel vabanevad toitained mikroorganismide, mullafauna ja -floora 5. Tormialadel võib kiireneda soostumine sarnaselt lehevarisele ja vabanenud toitained koosseisust ja nende elutingimustest, millest (transpiratsiooni vähenemine). 6.-7. august 1967.a. lähevad mulla koostisse
(d<2mm) kaudu. Neid produtseeritakse juurde igal aastal ja igal aastal neid ka sureb. Surnud juured kõdunevad, juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on kobedad, suure vee- ja õhumahutavusega. Sageli on põllumaadele rajatud metsakultuurides puude juurte areng häiritud. See võib olla põhjustatud põllumulla suuremast tihedusest ja juurekäikude vähesusest. Lämmastikku siduvate puuliikide puhul on surnud juured (juurevaris) olulisteks lämmastiku allikateks mullas. Mikrokliima Keskkonnatingimused (temp. valgus, niiskus jne) on metsas teistsugused kui metsata alal. See on tingitud võrastikust, puude mõjust keskkonnale. Seetõttu on mullatekke 21 tingimused metsas erinevad mullatekketingimustest lagedal. Metsas on alati niiskem ja soojal aastaajal jahedam kui lageda, mis soodustab lagunemistingimusi,
peente juurte (d<2mm) kaudu. Neid produtseeritakse juurde igal aastal ja igal aastal neid ka sureb. Surnud juured kõdunevad, juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on kobedad, suure vee- ja õhumahutavusega. Sageli on põllumaadele rajatud metsakultuurides puude juurte areng häiritud. See võib olla põhjustatud põllumulla suuremast tihedusest ja juurekäikude vähesusest. Lämmastikku siduvate puuliikide puhul on surnud juured (juurevaris) olulisteks lämmastiku allikateks mullas. Huumus Metsakõdu lagunemisel tekib huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja loomsete jäänuste lagunemissaadustest. Erinevalt mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsahuumuse all
annaabi.ee 
