· Ei tohi lubada olla teistel ega ka ise mitte olla kalluri ülestõstetud veokasti all, kui kasti alla ei ole paigutatud alustugesid, mis välistaks kasti allalaskumise. Selle otstarbeliste alustugede asemel ei tohi kasutada juhuslikke esemeid (kangid, metallitükid jt.). · Töötamisel kasutatav töölaud peab olema sile, lehtterasega üle löödud ja kidadeta. · Töötamisel vasaraga või haamriga tuleb igati hoiduda end või juuresolijaid vigastamast.Raiumisel, temmimisel või muude taoliste tööde tegemisel tuleb kanda kaitseprille. Lähedal olevate inimeste kaitseks lendavate metallosakeste eest peab töölauale olema paigaldatud vähemalt 1 m kõrgused kaitsevõrgud või sirmid. · Tolm ja puurmed tuleb töölaualt ära pühkida harjaga. Tolmu ei tohi eemaldada töölaualt suruõhuga ega pühkida metallipuru paljaste kätega.
Vedrupideme ava ja vedrukiige kokkulangevust tuleb kontrollida torniga (mitte sõrmega). 5.19. Vedrude lahtivõtmisel või kokkupanekul tuleb kasutada asjakohaseid pigistusklambreid. 5.20. Kui agregaatide ja detailide mahavõtmiseks on vaja füüsilist pingutust või on neid maha võtta ebamugav, tuleb kasutada ohutut tööd võimaldavaid tõmmitsaid. 5.21. Töötamisel vasaraga või haamriga tuleb igati hoiduda end või juuresolijaid vigastamast. 5.22. Töötamisel pneumaatilise lihv- või puurmasinaga, samuti mutrikeerajaga, tuleb täpselt järgida suruõhukäsitööriistadega töötamise ohutusnõudeid. 5.23. Ei tohi lubada teistel ega ka ise mitte olla kalluri ülestõstetud veokasti all, kui kasti alla ei ole paigutatud alustugesid, mis välistaks kasti allalaskumise. Selle otstarbeliste alustugede asemel ei tohi kasutada juhuslikke esemeid (kangid, metallitükid jt.). 5.24
Vedrupideme ava ja vedrukiige kokkulangevust tuleb kontrollida torniga (mitte sõrmega). 5.19. Vedrude lahtivõtmisel või kokkupanekul tuleb kasutada asjakohaseid pigistusklambreid. 5.20. Kui agregaatide ja detailide mahavõtmiseks on vaja füüsilist pingutust või on neid maha võtta ebamugav, tuleb kasutada ohutut tööd võimaldavaid tõmmitsaid. 5.21. Töötamisel vasaraga või haamriga tuleb igati hoiduda end või juuresolijaid vigastamast. 5.22. Töötamisel pneumaatiliste töövahenditega tuleb täpselt järgida suruõhukäsitööriistadega töötamise ohutusjuhendit. 5.23. Ei tohi lubada olla teistel ega ka ise mitte olla kalluri ülestõstetud veokasti all, kui kasti alla ei ole paigutatud alustugesid, mis välistaks kasti allalaskumise. Selle otstarbeliste alustugede asemel ei tohi kasutada juhuslikke esemeid (kangid, metallitükid jt.) 5
kostüümidega. Sai alguse 16.saj Itaalias. (N: Tsaikovski, Tubin) o Moderntants 20. saj, balletile vastu, Isadora Duncan ja Martha Graham o Kaasaegne- e nüüdis- e postmodernetants liigub tantsu ja argikäitumise piiril. Mart Kangro, Teet Kask, Katrin Essenson Teatraalset käitumist analüüsinud V. Halizev eristab kaht käitumistüüpi · Teatraalne eneseavamine seisneb kõne, miimika, zestide paisutamises, millega püütakse juuresolijaid mõjutada · Teatraalne enesemuutmine - inimene mängib justnagu mingit rolli, näidates end sellisena, nagu ta tegelikult ei ole. Teatraalsus argielus on seotud · isiku tasandil inimesele omase mängutarbega · sotsiaalsel tasandil rituaalse käitumisega Teatri vastuvõtt on: · kollektiivne o Vastuvõtja ei saa vabalt reguleerida vastuvõtu käiku o Ühiskogemus intensiivistab ja ühtlustab etenduse vastuvõttu. Seejuures mõni
vastutuse hajumiseks. Vastutuse hajumine puudutab olukorda, kus inimesel kaob teiste seas isiksuslik vastutustunne teise inimese aitamise eest seetõttu, et seal juures on teised inimesed. See teooria üldiselt töötab välja arvatud neil juhtudel kui:1) tunnistajad jagavad oma saatust ohvriga - nt ollakse koos liiklusummikus 2) juuresolijad on ohvrile nii lähedal, et nad ei saa ära põgeneda. 3) kui tajutakse, et teised ei saa aidata - nt nad on teises hoones. 4) kui inimene tunneb juuresolijaid ja teda tuntakse. "Mida ma saan teha, mida ma oskan" Abistamist mõjutab ka asjaolu, kui kompetentseks end inimene mingil muul alal peab. Kui tal hiljaaegu just mingi oluline ettevõtmine nurjus, siis ta kaldub enam pidama end ebakompetentseks ja seetõttu on ta vähem aldis teisi aitama. "Kelle süü see on?" Kui inimene on selle olukorra ise tekitanud, siis on vähe tõenäoline, et teda aidatakse. Üks olulisi mõjutajaid on see, kas abivajajat tajutakse haigena või purjus
Vastutuse hajumine puudutab olukorda, kus inimesel kaob teiste seas isiksuslik vastutustunne teise inimese aitamise eest seetõttu, et seal juures on teised inimesed. See teooria üldiselt töötab välja arvatud neil juhtudel kui: 1) tunnistajad jagavad oma saatust ohvriga - nt ollakse koos liiklusummikus 2) juuresolijad on ohvrile nii lähedal, et nad ei saa ära põgeneda. 3) kui tajutakse, et teised ei saa aidata - nt nad on teises hoones. 4) kui inimene tunneb juuresolijaid ja teda tuntakse. "Mida ma saan teha, mida ma oskan" Abistamist mõjutab ka asjaolu, kui kompetentseks end inimene mingil muul alal peab. Kui tal hiljaaegu just mingi oluline ettevõtmine nurjus, siis ta kaldub enam pidama end ebakompetentseks ja seetõttu on ta vähem aldis teisi aitama. "Kelle süü see on?" Lisaks neile kolmele küsimusele on ka teisi olulisi küsimusi, millele inimene tahab vastust saada. Kui
annaabi.ee 
