moodustavad külgjuuri ning talitavad tavaliste toitejuurtena. *Plankjuured- maapinnast ülespoole kasvavad , laia lauda meenutavad juured . need arenevad pindmise juurestikuga puudel, millel on tugevad horisontaalsed külgjuured Juuremügarad: Taimede , eelkõige liblikõieliste juurtel esinevad mitmesuguse suuruse ja kujuga mügarad moodustised. Nende moodustajateks on mullas elavad mügarbakterid. Moodustub mügar mille sees on bakteroidkude. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, kusjuures taim omastab vabanevaid aineid. Bakteritel on võime omastada(siduda) mulla õhu lämmastikku, mida nad kasutavad ära oma elutegevuseprotsessides. Lagundades baktereid saab taim neil lämmastikuühendeid , bakterid aga omastavad taimelt peamiselt süsivesikuid. Seega toimub taime ja bakteri vahel sümbioos. Taime surma järel jäävad mügarbakterid mulda ja kõdunevad, rikastades mulda lämmastikuga. Mükoriisa:
Paljunevad mittesuguliselt krohmeostega (glomerospoor), mis on 40– 800 μm suured ja paksuseinalised. Sisaldavad ohtralt varuaineid ning sadu kuni tuhandeid tuumi Mõnel liigil võivad areneda kuni 2–3 mm krohmeoste kogumid, mida seovad hüüfid ja millel võib kujuneda väliskiht (periidium). Kõik ca 200 kirjeldatud liiki on obligaatsed arbuskulaarse mükoriisa moodustajad, enamasti pole peremeesspetsiifilised moodustavad arbuskuleid taime juurerakkudes ja vesiikuleid rakkudes või nende vahel. Chytridiomycota viburseened (Chytridium, vees), - jagatud neljaks: arengusuund -kohastumine eluks maismaal alamad grupid on siiani kohastunud eluks veekeskkonnas Mõned neist toituvad vetikatest Saprotroofid vees ja märgades või niisketes tingimustes maismaal või taimede, seente ja loomade parasiidid. Tallus mono-või polütsentriline rakk või koosneb hüüfidest
Assimileerivad juured: epifüütsed orhideed Hingamisjuured: troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured ·Juuremügarad Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel
– kobestada, õhustada mulda. 6. Milliste mehhanismide abil liiguvad mineraalainete ioonid mullast taime? Kolm võimalikku viisi mineraalainete kättesaamiseks: – otsene kontakt juurega (tavaliselt juuri 1% mulla mahust) – massivool piki veepotentsiaali gradienti – difusioon piki kontsentratsiooni gradienti. Kuidas ja miks võiks ioonide juurtesse sisenemise kiirus sõltuda õhulõhede avatusest, mulla PH-st ning tärklise hulgast juurerakkudes? 7. Milliseid protsesse taimedes mõjutab abstsiishape (ABA) ? Abstsiishape on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede ja seemnete puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid). Lisaks sellele osaleb õhulõhede avatuse ja suletuse reguleerimises.
võhulised jt Assimileerivad juured: o epifüütsed orhideed Hingamisjuured: o troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured · Juuremügarad Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel
võhulised jt Assimileerivad juured: o epifüütsed orhideed Hingamisjuured: o troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured Juuremügarad Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel
annaabi.ee 
