Kuna oksad sisaldavad vähe varuaineid, tuleb neile tingimata mõni leht jätta, et fotosüntees toimiks. Haljaspistikutega paljundatakse peamiselt põõsaste sorte ning vähemal määral puid. Ülaloleval joonisel on näha erinevaid haljaspistiku tüüpe. 3.1.1. Haljaspistikute istutamine. 3 Lõigatud pistikud istutatakse kastidesse või krunti, vahedega 2x4 … 4x6 cm. Kergemini juurduvaid kiirekasvulisi lehtpõõsapistikuid võib istutada kassetti, mille mõõt võiks olla 2x2 …. 3x3 cm, sügavusega 5 … 8 cm. Pistikud istutatakse 1,5 – 3 cm sügavusele. Haljaspistikute substraadiks ei sobi muld, kuna ta sisaldab väga palju haigustekitajaid ja seetõttu pistikud hävivad. Praktikas on kõige paremaks osutunud turba ja liiva segu vahekorras 1:0,5 kuni 1:3 (mahuosa). Liiv mida kasutatakse peab, olema sõmer ja puhas ega tohi sisaldada saviosakesi.
Sageli tunduvad unustajad olevat pärsitumad, mugavamad ja paremad enesevalitsejad kui need, kellel on unenägude jaoks hea mälu. Unenägude uurija Anne Faraday järgi on unustajad valmis teistest vähem lähenema kogemuste dimesioonile, mida nii mõnedki inimesed nimetavad iseteadvuseks ja mille puhul huvitutakse väga oma sisemisest, subjektiivsest küljest. Oleme näinud, et unenäod on sõnumid meie enda sellelt osalt, millega meil harilikult pole sidet ja mille sügaval sisimas juurduvaid instinkte ja kalduvusi me harilikult endale ei tunnista. Kui kuulame ära, mida unenägudel on öelda, suudame täiustada ja paremini mõista neid suhtumisi ja soove, mida pole seni pidanud mõistlikuks. Katsed on näidanud, et mälu parandamiseks piisab vaid motiveeringust. Kahe laborirühma hulgast õnnestus neil, kellel oli palutud oma unenäod meeles pidada, meenutamine palju paremini kui teistel.
paksuse turbakihi iseloomu poolest. Kõrgraba on arenguastmelt teistest rabadest vanemad ja pindmine turbakihi paksus üle poole meetri. Nõmmrabad on tekkinud sademetevetest küllastunud liivale v savile ja pole kunagi läbinud madalsoo arenguastet, turbakiht õhuke . siirderaba on läbinud nii madalsoo kyui siirdesoo arenguastme ja asub kõrgraba servas, kuid võib mood iseseisvaid rabaosi.toitainetvaene rabaturbakiht sedavõrd ohuke, et seal kasvavad veel sügavalt juurduvaid taimi. Männikute kuivendamisel võib siirderabas saada samasuguseid tulemusi kui siirdesoodes. Kõrgrabas on turba pindmine kiht alumisest viljakam; siirderabas ja nõmmrabas vastupidi. *rabasid liigitatakse ka puude arvu ja kasvu põhjal. Lähtudes sellest jagunevad rabad kolme rühma: rabamännikud, puisrabad ja lagerabad *alumiste rinnete taimkatte, älveste ja laugaste rohkuse järgi eraldatakse neli eriilmelist rabatüüpi: puhma-, rohu-,älve-, ja laukaraba.
Kiiremini juurduvad jugapuu, elupuu, ebaküpressi ja kadaka pistikud. Kuusk ja nulg juurduvad aeglaselt. 27.04.2016 Marje Kask 91 Kanna ja vasaraga pistikud 27.04.2016 Marje Kask 92 Paljundamine pistvaiadega · Pistvaiad lõigatakse vanematest okstest, mille läbimõõt on 58 cm ja pikkus 1 1,5 m. · Pistvaiadega saab paljundada kergesti juurduvaid paju- ja papliliike. · Vaiad istutatakse 3050 cm sügavustesse aukudesse. Kuivamise vältimiseks kaetakse pistvaia ülemine ots õlivärviga. · Juurdumise kiirendamiseks vajavad kastmist. 27.04.2016 Marje Kask 93 Paljundamine haljaspistikutega · Lehtpuude haljaspistikuks ehk virvepistikuks nimetatakse osaliselt puitunud üheaastase võrse (virve) osa, millel on lehed. · Haljaspistikud lõigatakse peamiselt suve algul (juuni, juuli algul)
liivasissetorkamist). Paremaks juurdumiseks soovitatakse pistikuid töödelda kasvuainetega (näiteks indolüülvõihape või heteroauksiin). Pistikuid hoitakse 20-25° temperatuuriga kasvuainete lahuses 14-18 tundi. Seejärel istutatakse istikud kas lavasse, kasvuhoonesse või kilerulli liiva ja turba segusse (1:1) ning kastetakse tugevasti. Pistikud on soovitatav varjutada päikesepõletuste eest, näiteks varjumati või kilega. Juurduvaid sorte tuleb koguaeg 5-6 korda päevas piserdada. Pärast juurdumist harjutatakse nad välisõhuga ja seejärel istutatakse istikukooli järelkoolituseks või kilekottidesse freesturbasse. Turvas neutraliseeritakse eelnevalt kriidi või muu lubiväetisega. (Jänes, Niiberg 2001) Meristeem- ehk mikropaljundus See on meetod, mis võimaldab kiiret hulgipaljundust. Sellise paljunduse teel on võimalik paljundada nii hapu- kui ka maguskirsipuud. Almaterjaliks valitakse paremate sordiomadustega
veel küllalt rahuldavaid tulemusi. Taimkatte iseloomult kuulub siirderaba kasvukohatüüp rabade hulka (siirdesoole iseloomulikud taimed üldiselt puuduvad), turbalasundi järgi aga mitte. Kasvavad pilliroog, sookastik, sinihelmikas, soopihl, ubaleht jne; rabastumise jätkumisel suureneb turbasammalde, tupp-villpea, sookailu, sinika, küüvitsa jt rabataimede osatähtsus. Siirderabas kasvab rohkem pilliroogu, vaevakaske, sinikat, sookailu ja teisi sügavalt juurduvaid meso-oligotroofseid sootaimi kui kõrgrabas. Valitsevad põhiliselt sademeteveest toituvad männikud, millest enamik on alaboniteedilised. Puistute boniteet V-Va. Kõrgrabad on oma arenguastmelt teistest rabadest vanemad ja neis on pindmise, oligotroofse turbakihi paksus üle 0,5 meetri, siirde- ja nõmmrabas aga väiksem. Kõrgraba on siirderaba või nõmmraba edasise soostumise tagajärg ja soode arengu viimane aste. Turbalasundi paksus on üle 1
annaabi.ee 
